Värske Suurbritannia peaministri ja Brexiti eestvedaja Boris Johnsoni vaarema, printsess Braunschweig-Wolfenbüttel leidis oma otsa Koluvere lossis ja maeti Kullamaa kirikusse, kirjutas Postimees 2016. aastal, kui Johnson oli just saanud Briti välisministriks.
Johnsoni kuuenda põlvkonna vanaema Augusta Caroline Friederike Luise, Braunschweig-Wolfenbütteli printsess, sündis 3. detsembril 1764 ja on tuntud oma skandaalse surma tõttu Eestis. Kodus kutsuti teda hellitlevalt hüüdnimega Zelmira. Ta pandi mehele juba 15-aastasena Brunswicki printsile Frederick Württembergile.
Kuna printsil puudusid igasugused väljavaated poliitiliste ambitsioonide täitmiseks oma kodumaal, siis siirdusid nad Venemaale Katariina II õukonda, kus Fredericki õde Sophie oli abiellunud troonipärija Pauliga. Tal õnnestus võita isevalitseja soosing ja prints määrati Ida-Soome kindralkuberneriks Viiburisse.
Järgneva viie aasta jooksul elas perekond Viiburis. Augustal ja Frederickil sündis seal neli last, kellest üks küll suri varakult. 1786. aasta detsembris tegi pere visiidi Peterburi, kus printsess Augusta viskus ootamatult keisrinna Katariina jalge ette, väites, et tema mees on biseksuaalne, kellel on palju noori meessoost protežeesid ja kes on tema suhtes ka vägivaldne.
Pahane tsaarinna andis printsessile asüüli oma palees ja saatis sõna Frederickile: mehele oleks parem, kui ta Venemaalt jäädavalt lahkuks. Prints võttis seda kuulda ja naasis koos lastega kodumaale. Sama mõistev polnud paraku Augusta isa, kes keeldus tütrele andma lahutust, kui see Venemaalt tema poole sellise palvega pöördus.
Tsaarinna andis Augusta käsutusse ühe oma mõisatest Eestis – Koluvere lossi. Printsessi eestkostjaks määras ta kindralleitnant Wilhelm von Pohlmanni, kes oli 60-aastane õuejahimeister Kodila mõisas. Printsess siirdus Koluveresse üsna suure saatjaskonnaga, aga tema päritolu tuli keisrinna käsul saladuses hoida ja seepärast kõneldi temast kohapeal kui kindral Pohlmanni sugulasest.
27. septembril 1788 suri kõigest 23aastane Augusta segastel asjaoludel. Ühe versiooni kohaselt oli tal Pohlmaniga armulugu, millest printess rasedaks jäi ja ta suri sünnitusel verekaotusse. Pohlmann olevat keeldunud talle arstiabi kutsumast, ilmselt kartusest afääri ilmsikstuleku pärast.
Von Pohlmanni käsul maeti printsess kiiruga Kullamaa kirikusse, kus tema hauaplaadi ümber hiljem ka raudaed ehitati.
Aastaid hiljem kaevati Augusta vanema poja soovil haud lahti ja sealt olevat leitud ka vastsündinud lapse luud. Väidetavalt olla printsessi põrm 19. sajandil kodumaale viidud, kuid tema hauatähis asub endiselt Kullamaa kiriku kantsli all.