Hildegard Rink (sünd. Romet) pühitses oma 100-aasta juubelit koos pere ja sõpradega ilusal oktoobri sügise nädalalõpu päeval.
Kokku tulid sõbrad lähedalt ja kaugelt, vanad ja uued, et üheskoos juubilari tervitada.
Samas mälestati tema augustis lahkunud abikaasat Evald Rinki lühikese, kuid liigutava teenistusega, mille pidas õp. Markus Vaga.
Sündinud Narvas 25. oktoobril 1915 Aliide ja August Rometi pere neljanda lapsena, lõpetas Hildegard Rink Tartu ülikooli 1939. a., peaainena eesti keel ja kirjandus. Tema ise ütleb, “Tartu. See oli mu unistuste tipp, et pääseda sinna ja ülikooli.”
Õppimise Tartus võimaldas tema Venemaalt Esimesest Maailmasõjast haavatuna tulnud isa ülesehitatud kodune kudumistööstus, mille töösse oli terve perekond rakendatud – kaks vanemat õde Helmi ja Noora kudusid, vend Georg samuti suvevaheajal; Hildegard poolis suvel ja ka öösiti, kui oli vaja.
Isa käis üle Eesti kaupa müümas, ning ema tegi pakid valmis isale järele saatmiseks, kui kaup oli müüdud. Suure tööga edenes äri ja majanduslik olukord paranes.
Tartus astus Hildegard Rink Eesti Üliõpilasseltsi Veljesto liikmeks, kuhu kuulusid paljud Eesti haritlaskonna tipptegelased, nende hulgas Julius Mägiste, August Annist, Bernard Kangro, Ilmar Talve, Karl Ristikivi, Ants Oras, Aleksander Aspel, Paul Ariste, jne.
Seal sai Hildegard kokku oma tulevase abikaasa Evald Rinkiga, pärit talust Undla vallast Kadrina lähedalt, kellega tema oleks pühitsenud nende 75. pulmaaastapäeva selle aasta lõpul.
Kahjuks kaotas Rometi pere kõik 1940. aastal, kui venelased tulid Eestisse.
Äri natsionaliseeriti, elumaja põles maha kui Narva raudteejaamas asuv laskemoona rong lõhkes, Hildegardi isa kutsuti miilitsasse ülekuulamisele ja tema kadus sealt jäljetult.
Hildegardi ja Evaldi kodu kuni Eestist põgenemiseni oli Tartus, kus Hildegard töötas Eesti Emakeele Seltsis, ja Evald, lõpetanud Tartu ülikooli ajaloolasena, Riigi Keskarhiivis.
Maja, milles nad elasid, põles maha Tartu pommitamisel 27. märtsil 1944 koos nende varaga. Kui tuli põgenemine septembris 1944, oli see sedavõrd kergem, et polnud vaja otsustada, mida kaasa võtta.
Pärast seiklusrikast põgenemist jõudsid Rinkid Saksamaale.
Alguses elasid nad Leipzigis, välismaalastest üliõpilaste internaadis Deutsche Burse. Sealt tuli lahkuda kevadel 1945, kuna piirkond anti üle venelastele.
Põgenemistee viis Wiesbadeni, kus oli ees laager paarisaja eestlasega.
Evaldi valisid eestlased Eesti Komiteesse.
Lisaks õpetas ta ajalugu ja Hildegard eesti keelt ja kirjandust Weisbadeni eesti gümnaasiumis.
Hildegard oli ka tööl laagri heaolu büroos tõlgina.
Aasta hiljem sügisel anti laagri hooned ära ameerika sõjaväele ja eestlased saadeti Kasseli.
Olud ei olnud seal head, ja eestlaste grupp palus end üle viia Geislingeni, kuhu jõuti kevadel 1947.
Evald oli seal eestlaste Keskesinduse sekretär ja büroo juhataja.
Geislingenis sündis 1948. a. alguses tütar Marju.
Ameerikasse jõudsid Rinkid 1949 aasta aprillis.
Alguses asusid nad tööle New Jersey Seabrooki farmi vabrikus.
Kahe aasta pärast kolis perekond Trentoni, New Jerseys, kus 1951. a. mais sündis teine tütar Linda.
Täisajalise töö kõrvalt sai Evald endale magistrikraadi raamatukogunduses Rutgersi ülikoolist, mis oli suur pöördepunkt Rinkide elus.
Koliti Wilmingtoni, Delaware’i, kus mõlemad, Evald ja Hildegard said tööle Longwood Gardensis asuvas raamatukogus.
Sellest sai hiljem Eleutherian Mills Historical Library Wilmingtonis, eraraamatukogu, mis tegeleb DuPonti pere ja Ameerika tööstuse ajalooga.
Evald ja Hildegard töötasid seal pensionile minekuni, Evald trükiste osakonna juhatajana ja tuntud eriala käsiraamatu Technical Americana autorina ja Hildegard kataloogijana pärast õpinguid Drexeli ülikoolis, Philadelphias.
Mõlemad Rinkid olid aktiivsed eesti ühiskonnas nii Wilmingtonis kui ka Philadelphias.
Nad laulsid Philadelphia Eesti Segakooris, Evald oli Philadelphia Eesti kiriku koguduse esimees 40 aastat, ja mõlemad õpetasid 12 aastat Wilmingtoni eesti täienduskoolis.
Pensionieas on Hildegard kirjutanud mitmeid artikleid eesti keelest, grammatikast, ja eesti kirjandusest, mida avaldati ajalehes Vaba Eesti Sõna ja mujal.
Viimased 15 aastat elasid Evald ja Hildegard tütre Marju peres, Kensingtonis, Marylandis, kus toimus Hildegardi sünnipäeva tähistamine.
Soovime õnne ja tervist juubilarile!
Marju Rink-Abel