20. juulil avati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel Pühalepa ja Kõrgessaare valla piiril Ristimäe läheduses mälestusmärk kohas, kus 1941. aasta sügisel hukati ning maeti nõukogude terrori ohvrid.
Kui algas sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, siis edenesid Saksa väed kiirelt ja lõikasid läbi nõukogude vägede taganemistee maismaa kaudu, saartel püsis nõukogude võim kauem, Hiiumaal veel oktoobriski.
Sellel ajal läks Hiiumaal inimesi jäljetult kaduma. Pärast Hiiumaa vallutamist sakslaste poolt hakkasid pereliikmed nende jälgi otsima.
Oli selge, et neid siit ära ei saadud viia. 1941. aasta oktoobris kaevati Oomäel lahti esimese üheksa inimese hauad, neist kaheksa tunti omaste poolt ära ja maeti kodukalmistutele.
Viimased hauad leiti 1943. aastal. Poolesajast hukatust on nimeliselt teada vaid kolmteist: Leopold Ellerberg, Feliks Jakobson, Martin-Karl Leivalt, Julius Liiva, Robert Liiva, Harald Mammuspuu, Eduard Nõmm, Hugo Puusemp, Leida Pähel, Anton Tammekivi, Kustav Tilk, Edgar Tänava ja Joosep Õispuu.
Lisaks kohalikele elanikele oli hukatute hulgas ka nõukogude sõjaväelasi ja madruseid, baaside töölisi, mandrilt evakueerunuid ja kolm Saksa sõjavangi.
Punamadrused olevat kavatsenud sakslastele alla anda, kuid üks neist reetis kaaslased ja teised lasti maha.
Tundmatuks jäänud ohvrid ja sõjaväelased maeti ilmselt kohe seejärel Malvaste kalmistule, kuid nende matmise täpne asukoht ei ole tänaseks teada. Oomäele püstitati Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi algatusel mälestusrist juba 2. novembril 1988.
Nüüd asendati veerand sajandi eest paigaldatud rist suurema ja tugevama tammepuust ristiga.
Sealsamas on ka mälestuskivi, millel tahvel selgitava tekstiga. Hiiumaa Muinsuskaitse Selts jätkab Oomäe saladuste uurimist.
Peep Pillak
