Alanud aasta lind on AUL, longtailed duck, Clangula hyemalis. Seda tundras pesitsevat lindu saab pidada arktiliste veelindude sümboliks ja on seega üksjagu eksootiline. Talvituvad nende linnud aga massiliselt just kõikjal Eesti rannikuvetes ja nende kõlavat pulmalaulu kuuleb juba jaanuari keskpaigas. Aulide kõlav ja meloodiline laul on just rannarahvale tuttav – “ah-aa-aulik, ah-aa-aulik”.
Nii nagu nimi aul, on ka tema rahvapärased nimed alguse saanud linnu omapärase häälitsuse järgi. Üks enim levinud auli rahvapäraseid nimetusi on kõvakael, mis tuleb otseselt tema häälest “kõva kaula” (Hiiemäe 2016). Märt Mäger kirjutab: “Auli häälitsemist võib enam või vähem selgesti ära tunda nimetustes nagu aul, haul, oul, aulis, aulik, aur, haakaul, kaul, aavik ja aulibe. Peipsi kandis hüütakse aga auli jääpardiks (Mäger 1994).”
Aul on hakisuurune sukelpart, kelle sulestiku värvus sõltub aastaajast ja linnu soost. Isaslinnu tunneb ära pääsusaba meenutavat niitjalt pikenenud keskmiste sabasulgede järgi. Aulid on Eesti kõige arvukamad veelinnud.
“Aulidest talvitajaid esineb meil sinikaelpartidest (mallards) kümme korda enam ning läbirändel aulide arv võib küündida kogunisti 1,6 miljoni isendini. Ainult et – aulid asuvad pea alati inimese tegutsemispaikadest eemal, nad eelistavad siinmail elualana avamerd. Eriline konks on muuhulgas peidus ka aulide välimuses. Tavapärase kahe korra asemel vahetavad nad sulerüüd kolmel korral aastas. Muidugi pole ka sinikirjalisi lesti või roosat nokka ette näidata igal linnuliigil!” Nõnda kirjeldab aasta lindu oma Facebooki lehel loodusemees ja -fotograaf Arne Ader.
Aul nagu ka paljud teised arktilised veelinnud on merekeskkonna indikaatorliik, kes aitab peegeldada Läänemere seisundit. Kuigi avameri moodustab Eesti looduskeskkonnast väga suure osa, on varasemate aasta lindude hulgas olnud merelinde vaid kaks korda – luiged (2007) ja tuttpütt (2020). See on ka üheks pealmiseks põhjuseks, miks Eesti Ornitoloogiaühing just auli tänavuse aasta linnuks valis.
Auli aasta uudiseid ja tegevusi saab jälgida lehel www.eoy.ee/aul ja Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki lehel. Aasta linnu projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
jaanuari ETV iganädalane pooletunnine loodussaade “Osoon” tutvustab Eesti selle aasta lindu ning selle eestikeelseid subtiitreid teevad kaugetele vaatajatele jälgimise eriti mõnusaks. https://etv.err.ee/1608834754/osoon Saade on alaliselt järelvaadetav. Võrratuid veealuseid hülgekaadreid kohtab saates ka!
Riina Kindlam,
Tallinn
Foto: Uku Paal, Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht
