• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Hasarti tekitavat e-etteütlust kirjutas 10 050 inimest

VES by VES
20. märts 2021
A A
Hasarti tekitavat e-etteütlust kirjutas 10 050 inimest
19
VIEWS
Jaga Facebook'is

Hasart on üks naljakas sõna, mille puhul minu jaoks kumab läbi sarnasus inglise sõnaga hazard. See viimane tähendab ohtu ja eks e-etteütlus ongi omajagu ohtlik ettevõtmine. Selle teksti loojad üritavad ju tekitada lõkse, kohti, kus õigekeelsusreeglite ja grammatika teadmised ning mälu tuleb proovile panna. Minu jaoks on pelgalt see sõna ohtlik, sest pead tõstab tilluke salasoov kirjutada see kahe s-iga. Seda siis enne, kui seda valjusti ütlen – nii nõrgema, kui kõvema s-iga. Siis jõuab mõistus kõrva kaudu koju. Soovitan öelda kahtlust tekitavaid sõnu lausuda valjusti, näiteks lõke / lõkkepuud. (Palun valjemini, ma ei kuule!) Siis tajud (saad aru), et nimetavas ehk algvormis ei saa sõna lõke kuidagi olla kahe k-ga, sest sellest on veelgi tugevamaid vältevorme.

Arvuti eesti klaviatuur ehk klahvistik, meie tähestiku viimaste, omapäraste täpitähtedega. Kas teate, mis järjekorras nad tähestikus ilmuvad? Siinne foto sellele vastust ei anna. Backspace on eesti keeles tagasilükkeklahv ja enter on sisestusklahv. Endastmõistetav, miks need sõnad klaviatuurile kahjuks hästi ei sobi. Kui on soov tippida eesti tähti mugavalt kustahes maailmas, võib Eesti arvutipoest tellida lisa-klaviatuuri.   Foto: Riina Kindlam

Selgus, et sõnad hasart ja hazard ongi ühest ja samast prantsuskeelsest sõnast hasard, mis omakorda hispaania sõnast azar, enne seda araabia sõnast azzahr (võimalus, õnn) ja kõige allikaks pärsia zār või türgi zar – vürfel! Ehk uuemas keelepruugis täring.

Hasartmängud on harilikult raha peale, kus võit oleneb eelkõige juhusest (mõned kaardimängud, rulett ja muud) ehk on õnnemäng, ingl. gambling. Iga hasartmäng on ohtlik ehk a hazard, a gamble oma olemuselt. Eestis tulevad rahad kultuuri- ja ka sotsiaalministeeriumi toetusteks hasartmängumaksudest – vaat kus! Ja vaat, kui kaugele või mitte läks jutt e-etteütlusest. Sattusin taas hasarti. Eestipärasemalt võttis võimust IND, ÕHIN, HOOG. Õhinapõhine on muuseas üks väga tore ja populaarne, uuemapoolne kirjeldussõna, mida kasutatakse kõige enam õppimise suhtes ehk loodetakse õpiõhinale koolides.

Vikerraadio e-etteütlus toimub tavaliselt emakeelepäeval 14. märtsil. Möödunud aastal puhkes just siis koroona ning üritus, kuigi kaugüritus, lükati edasi aprilli. Tänavu toimus see esmaspäeval 15. märtsil kell 10.25. Siis seavad inimesed end raadio kõrvale paberi ja pliiatsiga või kuulatakse interneti kaudu ja tipitakse tekst kohe Vikerraadio kodulehel selle jaoks loodud lahtrisse kas siis arvutis või nutitelefonis. Teksti loetakse mitu, mitu korda ette, lause haaval. Ja siis, kui tekst ei ole paberil vaid ikka nö virtuaalselt saadetav, vajutad SAADA! Ja arvesse läinud ta ongi. Soovikorral saadetakse e-postile sinu sooritus ka tagasi, et saad seda uurida-puurida saad.

Minu ämm väidab, et ei leidnud üles pliiatsit ja tal jäi üldse kirjutamata. Minu sülearvutit kasutas samaaegselt noorem tütar oma koolitunni kuulamiseks Zoom keskkonnas (Eestis läksid ju kõik koolid kaugõppele 1. märtsist) ja ma pidin teksti elus esmakordselt nutitelefoni toksima. Ma ei ole hea kahe pöidlaga toksija (kas olete mu pöidlaid näinud?) ja niisiis vehkisin nimetissõrmega sellel tillukesel ekraanil nii, et higipisarad ja mõned negatiivse laenguga sõnadki lendasid. Eks sealt ka osa mu rumalaid hooletusvigu. Süüdistame jah, olusid! Igaljuhul kokku oli mul vigu 11, neist 2 komaviga.

Kui olete arvuti ees nagu kala vees ehk siis kala võrgus, ärge edasi veel lugege, vaid minge hoopis kuulama teksti nii nagu päris etteütlust koolipingis. Minge kodulehele www.vikerraadio.err.ee ja toksige otsingulahtrisse “e-etteütluse tekst 2021” või toksige üldvõrguotsingusse lühilink https://tinyurl.com/ye6tdvvo Kui soovite vaadata diktor Erle Loonurme lugedes, siis vaegkuulajatele etteloetut (vaeg- tähendab mittetäiuslik, puudulik, hearing impaired) saab vaadata/kuulata, kui minna www.err.ee ja toksida otsingusse “e-etteütlus 2021”. Kiirtee on https://tinyurl.com/ydq2vzz8 Alguses loetakse kogu tekst läbi, ärge seepeale ehmuge! Pärast loetakse igat lauset mitumitu korda ja aeglaselt. Kuna enam pole aja peale võidumäng, võite ka lugemise ju vahepeal pausile panna.

Või laske, et keegi teine loeb teile ette järgmist, juubilarist kirjaniku Jaan Kaplinskist inpireeritud teksti: Luulekogu „Tolmust ja värvidest“, niinimetatud 40 kiri ja kasvõi keelefilosoofiline esseistika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari paljutahulisel loometeel. Niiöelda kaplinskilikkuse pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühtekuuluvustunne loodusega. Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteütluse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhinnaga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüsteemi ja väge täis keele eest. Inimlik-lihtsates refleksioonides mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib. Emakeelt, mida meie, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õigesti.

Kolm tundi hiljem toimus Vikerraadio “Reporteritunni” saates võitjate teatamine, nendega tehti lühiintervjuud ning siis asuti teksti üksipulgi läbi vaatama.

Poole tunni jooksul jõudis toimetuseni 10 050 etteütlust, mis on e-etteütluse rekord läbi aastate (varasem rekord oli 7969). Kaasa lõid nii alla 10-aastased kui ka vanemad kui 90-aastased osalejad üle maailma ning paljude koolide terved klassid. Täiesti korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 75, väga palju oli 1-2 veaga tekste. Auhinnatakse igal aastal parimaid kategooriatest üldvõitja, õpilased, filoloogid, muu emakeelega, eestlased välismaal (!!!) vaegkuuljad ja nutiseadme eriauhind.

“Enam kui pooled kirjutasid valesti sõna “refleksioon” ja panid üleliigse koma esimesse lausesse sõna “juubilar” järele. Veel eksiti Wiedemanni nime kirjutamisel, viimases lauses jäeti üks järellisandi koma panemata ja valesti kirjutati ka sõna “nii-öelda”,” kommenteeris e-etteütluse meeskonna liige, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll. Toronto Eesti Täienduskooli lõpetanu kirjutas: “Oi, need kokku- ja lahkukirjutamised! Kui need välja võtta, oleks mul ainult 7 viga. Aga kahjuks 16… (kuidagi läksid komad siiski kõik korda).”

Väga olulised on paralleelvõimalused, mida oli õnneks omajagu: 1) kas või / kasvõi ; 2) Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari / Jaan Kaplinski – hiljutise juubilari – (ehk komad või mõttekriipsud) ; 3) inimlik-lihtsates / inimliklihtsates ; 4) emakest Maad / emakest maad ; 4) üle ekspluateerib / üleekspluateerib ; 5), läänemeresoomlased ja loodus-usku rahvas, / – läänemeresoomlased ja loodususku rahvas – (ehk komad või mõttekriipsud) ; 5) õieti / õigesti.

Lõpus paluti valida sõnade “õieti” või “õigesti” vahel, aga tegelikult lubati lõpuks mõlemaid. Eristus hakkavat kaduma. Ma ei teagi, kas seepeale nutta või naerda.

Arutleti tagantjärele, et kuna nii paljudest kirjutajatest tegelikult ainult 75 kirjutas teksti täiesti veatult, on ilmselgelt tegu keerulise teksti, keerulise keelega. Kas selline kogumus morjendab näiteks noori? Röövib neilt tahte ja suunab kergema asenduskeele poole? Isiklikult ei tahaks küll, et e-etteütlust kergendataks, kuna see on (nagu varem konstanteeritud) hasarti tekitav väljakutse. Ja huvitav! Oi, kuidas pärast arutatakse ja päritakse omavahel. Paneb see ju keele üle õhinat tundma, õilmitsema, uhke olema! On jah, kohati keerukas. Ja siis? Teeme oma parima. Pea asi, et on õhin. Selle eest hoolitsesid meie puhul armsad eelnevad põlved – neile see eest SUUR, SUUR AITÄH!

Riina Kindlam,

Tallinn

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
40
Iga aastaga rohkem e-etteütluse kirjutajaid

Iga aastaga rohkem e-etteütluse kirjutajaid

17. märts 2023
27
Tähistati Valter Ojakääru 100. sünniaastapäeva

Tähistati Valter Ojakääru 100. sünniaastapäeva

17. märts 2023
30
Hiiumaa tähistab Rudolf Tobiase auks muusika-aastat

Hiiumaa tähistab Rudolf Tobiase auks muusika-aastat

16. märts 2023
33
Load More
  • PDF ajaleht

    60 shares
    Share 24 Tweet 15
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
Eesti suursaadik kõneleb Bostonis!

Eesti suursaadik kõneleb Bostonis!

25. märts 2023
Kalev Vilgats: Kõrge kukkumine – Eesti Politsei- ja Piirivalveameti juht eemaldati ametist

Kalev Vilgats: Kõrge kukkumine – Eesti Politsei- ja Piirivalveameti juht eemaldati ametist

24. märts 2023
Rea Raus: Igale inimesele oma aed!

Rea Raus: Igale inimesele oma aed!

24. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eesti suursaadik kõneleb Bostonis!
  • Kalev Vilgats: Kõrge kukkumine – Eesti Politsei- ja Piirivalveameti juht eemaldati ametist
  • Rea Raus: Igale inimesele oma aed!

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?