• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Hääletust alistumisest häälega kapitulatsioonile?

VES by VES
27. juuli 2013
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Tihti on juhitud tähelepanu faktile, et Eesti iseseisvuse kaotuse süüd üha enam omistatakse tolleaegsele juhtkonnale, millega aeg-ajalt lähenetakse Moskva tõlgendusele, mille kohaselt pole olnud mingit okupatsiooni, rahvas lihtsalt oli väsinud petturpoliitikutest ja eelistas minna tagasi Venemaa ehk N. Liidu hõlma alla, kus neil nagunii õndsal tsaariajal oli olnud suhteliselt hea elu.

Eesti lehtede artikleid ja kommentaare lugedes jääb vahel mulje, et tuleks loobuda järjepidevuse toonitami-sest, pigem selle üle häbeneda. Alguses oli suur lehmakauplemine, millele järgnes Pätsi diktatuur. On kujunemas üha tavalisemaks seisukohaks, et  ENSV ajal oli ikka parem elu! Mulle paistab, et eriti Magnus Ilmjärve ajalookäsitlus rajab teed Moskva seisukohtadega nõustumiseks – on tegelikult häälega alistumine! Kas ainsad tõelised reeturid on endise Eesti juhtkonna liikmed, on kasvõi oma saatuse ära teeninud? Pole näinud, et Varest, Lauristini ja teisi – peale Säre, kes reetis seltsimehi kommuniste – oleks samal kombel iseloomustatud – neid katsutakse mõista!
  Kui pärast taasvabanemist oli ülekaal positiivsel hoiakul eelmise vabariigi suhtes, järjepidevuse rõhutamisel oli see vajalik, on tendents läinud vastupidises suunas. Kriitilised argumendid langevad juba osalt kokku ENSV ajaloo käibevaledega. Lähtutakse arvamusest, et suurriikide konfliktides oli Eestil võimalik määrata oma saatust ja säilitada iseseisvust. See vaatekoht koos püüetega leida süüdlasi tolleaegses juhtkonnas, levis  ruttu. Isegi Mart Laar, kelle positiivset Eesti ajalugu üha enam vihatakse ja valeks tembeldatakse, arvas, et demokraatliku riigikorra puhul oleks Eesti nagu Soome oma vabaduse säilitanud (Loo-ming 1995/2, lk 244). Ka siin otsitakse süüdlasi kaugemast minevikust, mis on mugavam, kui tegelemine lähimineviku süüdlastega, kellest osa on veel elus.
Minu ajalooõpingutel Taa-ni ülikoolis rõhutati, et ajaloolased pole kohtumõistjad, vaid nende ülesanne on analüüsida ja selgitada ajaloo kulgemise põhjusi ja eesmärke, kusjuures loomulikult on võitjaid ja kaotajaid. Ülesandeks aga ei ole koos võitjatega kaotajaid verbaalselt üles puua, veelgi vähem neile kõiki võitjate poolt omistatud negatiivseid omadusi külge pookida, vaid püüda põhjendada ja aru saada ka nende käitumisest, nende hulgas tehtud vigade taustast.
N.Liidu aegne ajalookäsitlus asetas aga hukkamõistmise esikohale. Samal kombel käsitleti ka 1940. aastal okupeeritud ja annekteeritud Eesti vabariigi ajalugu. Selle positiivne võrdlus sai ainult lühikest armuaega. 1993. aastal avaldas Magnus Ilmjärv Pätsi ja Laidoneri ülekuulamisprotokollid, mille sissejuhatuses ta pani Laidonerile pahaks, et ta polevat rääkinud NKVD-le tõtt. Sellega seoses olen korduvalt küsinud, et kas tema arvates oli NKVD-l, kes pealegi deporteeris Laidoneri nimeliselt iseseisvast Eestist, mingit juriidilist õigust seda teha? Tema ainuke vastus minu kriitikale (Eesti Aeg 7.06.1995) on pealkirjastatud “Ajalugu mõistab kangelaste üle kohut”, mis näitab tema väljaõppe tausta. Enda küsimusele pole ma saanud rahuldavat vastust. Selle eest on mulle külge poogitud kommunistlik hoiak, meenutavat, et ”keegi meist ei tohtinud ju kahelda Nõukogude juhtide tarkuses, aususes ja kõige paremates kavatsustes”. See tavaline taktika ei vääri kommenteerimist, vaid iseloomustab nagu ajalooline kohtumõistminegi selle esitajat.
Selle üle on palju vaieldud, aga seejuures väga eesti-keskseks jäädud. Vähe on arvestatud faktiga, et Eesti ainult oli ettur suurvõimude mängus, kus püüti meeleheitlikult iseseisvust päästa. Langetati otsuseid, mis tagantjärele tarkusega osutusid valedeks, aga sama tarkusega võiks ju küsida, kas selles olukorras oligi õigeid otsuseid, sest Eesti saatuse määrasid suurriikide kokkulepped, milles ei tuntud huvi Eesti orientatsiooni ega riigikorra, vaid ainult geograafilise paiknemise vastu?
Lõpliku kohtuotsuse endise Eesti juhtkonna vigade ja süü üle langetas Magnus Ilmjärv teoses “Hääletu alistumine” (2004). Seda on ainult osaliselt vaidlustatud, eriti Jaak Valge on juhtinud tähelepanu allikate väärtõlgendustele, aga põhimõtteliselt on see muutunud endise Eesti halvustajate piibliks, kui mitte öelda koraaniks. Olen ise püüdnud seda arvustada (“Ohvrid on süüdlased”, Akadeemia  2004/9. lk 2058-2079). Möödunud  aastate jooksul pole näinud, et keegi Eestis oleks sellele viidanud, mis näitab, kui tugevasti on juurdunud Ilmjärve käsitlus. Seda pole suutnud tasakaalukama käsitlusega kõigutada Eesti ajaloo VI köide (2005). Mitmekülgsem on koguteos “Sõja ja rahu vahel” I-II, 2004-10), milles osaleb ka Ilmjärv. Tema suurteose versioon on aga palju mugavam ENSV taustaga tegelastele. Poliitiliselt on kõigist ilusatest isamaalistest loosungitest hoolimata enam-vähem lepitud Moskva seisukohaga, et vastupanu oli vale nii 1941. kui 1944.aastal, et seda ei saa vaadelda vabadusvõitlusena. Kas nii nagu N.Liit 1940 päästis eestlased Pätsi diktatuurist, nii päästis Punaarmee 1944 Hitleri küüsist ja võttis eestlased taas oma kaitsva tiiva alla?

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
15
Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
25
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
19
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?