Haapsalu Käsitööseltsi sallimeistrid Pitsikeskuses kudumas. Vasakult: Linda Elgas, Aime Saareleht, Miralda Piper, Helmi Mändla, Aime Edasi. Foto: Merle Saulep
Haapsalu Käsitööseltsi ruumid asuvad toredas majas, nimetusega Haapsalu Pitsikeskus, mis asub linna peatänaval, Karja 25. Sealsetes ruumides sulavad ühte tänapäeva mood ja eesti traditsiooniline käsitöö. Haapsalu Käsitööseltsi liikmed disainivad ning koovad mitmeid kantavaid ning ka dekoratiivesemeid, muuhulgas haapsalu salli koetehnikaga mütse, kübaraid, kleite, vihmasirme, mobiilikotte, aknakatteid, lambikatteid, voodikatteid, kampsuneid, veste, ehteasju, meeste lipse, pitsilisi maale. Tehes ka muud käsitööd, nagu kindad, sokid, kangastelgedel kootud esemed ja isegi keraamika, keskendub Seltsi peahuvi siiski haapsalu sallidele.
Aime Edasi disain Haapsalu Pitsipäeva moenäitusel 2014. aasta suvel. Foto: Merle Saulep
Poolteist aastat vanas Pitsikeskuses leidub Haapsalu pitside püsiekspositsioon ning seal saab tutvuda nende valmistamisega ja ka osta haapsalu salle, rätte ja muid pitsilisi esemeid ja sallilõnga ning vardaid.
Majas toimuvad erinevad õppekursused, töötoad ning üritused. Alati võib tulla meistrite juurde kuduma.
Oodatud on kõik, nii algajad kui edasijõudnud. Alati on esil ka käsitöönäitus, iga kuu uus.
Näiteks, 2015. a veebruaris teemal „Esimese Eesti Vabariigi aegne käsitöö“.
Keskus on eriti uhke pitsiliste kootud kleitide kogu üle. Mõnda võib näha www.haapsalusall.ee.
Kodulehel on näituste/tegevuste nimekiri; kui klõpsata nimetuse kõrval asuvale pildile, läheb lahti piltide sari, mida saab suurelt vaadata.
Hõlpsaim paik piltide vaatamiseks on Facebook.com/Pitsikeskus. Meiliaadress [email protected]
Lisaks korraldab Käsitööselts näitusi ning ekskursioone mitmele poole üle Eesti, ka Soomes. Samuti võtavad nad vastu mujalt tulnud käsitöögruppe.
Üks suurejoonilisem üritus on igaaastane Pitsipäev Haapsalus, kus peetakse kudumisvõistlusi, pakutakse näitusi ja loenguid ning erinevate pitside õpitube, pitsiliste esemete moedemonstratsioone jm.
Igal aastal on ka midagi uut. Tantsurühmad on nii mõnigi kord seal esitanud sallitantsu, kasutades loomulikult haapsalu salle.
Haapsalu Käsitööseltsil on au olnud kahele printsessile disainida ning valmis kududa Haapsalu sall, mida siis president Ilves on Eesti riigi nimel kinkinud Jaapani ning Norra kuningliku pere liikmeile.
Haapsalu Käsitööseltsi juhatuse liige Mirje Sims ja Nancy Bush Pitsikeskuses 2014. aastal. Foto: Nancy Bushi erakogu
Kena Pitsikeskus sai omale korralikud ruumid ja majandusliku abi tänu Haapsalu linnale, kohaliku rahva kõvale tööle ning kudumisele ja ameeriklanna Nancy Bushile. Varem oli Seltsil ruum ning Haapsalu Rätikumuuseum teises väikeses paigas, kuid tõusva huviga ning seltsiliikmete arvu kasvuga jäid mõlemad ruumid väga kitsaks.
Nancy Bush külastas Haapsalu ja neid ruume mitu korda, olles täielikus vaimustuses eesti kudumisest ja eriti Haapsalu sallidest. Ta tõi järjest rahvusvahelisi kudujate külalisgruppe Haapsallu, kuid puudus asjalik sallikultuuri keskus. Suvel 2013a. ta arutas sõbranna Maret Tamjärviga, et oleks vaja suuremat, esinduslikku paika sallide väärikaks eksponeerimiseks. Järgmisel päeval õnnestus neil koos pääseda Haapsalu linnapea Urmas Suklese jutule, et linn aitaks tõsta selle linna unikaalse varanduse – haapsalu salli – kesksele kohale turistidele, oma rahvale ja käsitööhuvilistele.
Nancy Bushi sõna tasus kuulata; ta on kudumismaailmas saavutanud rahvusvahelise kuulsuse oma tipposkusega, eriti eesti sokkide, kinnaste ning Haapsalu sallide tutvustamisega laias maailmas. Temalt on ilmunud mitu raamatut eesti kudumisest, kaasa arvatud Knitted Lace of Estonia: Techniques, Patterns and Traditions, Interweave Press, Loveland, Colorado, USA, 2008.
Tema suhtumine eesti käsitöösse on puht armastus, ta soontes ei voola ühtegi tilka eesti verd. Nancy Bushi juhatusel leidub maailmas tuhandeid kudujaid, kes on õppinud tundma nii Eestit kui ka eesti kultuuri laiemas ringis, mitte ainult käsitöö alal. Nancy Bush on ka olnud külalisõppejõud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Nancy eesti sõbrad Anu Kaljuranna ettepanekul on tema austamiseks pühendanud uhke valge pingi, mis suvel pakub mõnusat istepaika linna mereäärsel promenaadil ja talvel on Pitsikeskuses kasutusel.
Keskuse maja sai remondi- ning sisustusega valmis 2013. a. detsembris. Pidulik avamine toimus veebruaris 2014. a. Pitsikeskuse üks esimesi ametlikke külalisi oli USA Suursaadik Jeffrey D. Levine, kes väisas keskust Haapsalu-visiidi raames. 2014. aasta suvel eksponeeriti Pitsikeskuses Nancy Bushi töid koos ameerika-hollandlase Nancy Marchanti omadega. Aga Nancy Bushi osa Haapsalu Käsitööseltsis käib edasi. Tema siiras soov on, et salvestada ja edasi viia Haapsalu salli kudumist ning võimaldada kudujail teenida korralikku tasu oma väärt töö eest. Käsitööselts on väga uhke oma välisliikme üle. Ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et „Nancy osa Pitsikeskusele ruumide leidmisel on olnud üsna oluline. Tänane Pitsikeskus on kujunenud Haapsalu üheks turismimagnetiks ja samas ka sallikudumise kohaks“.
Haapsalu linnavalitsus on Pitsikeskusele püsiv tugi: maksab kütte, elektri ja üüri ning abistab reklaamiga. Tulemuseks, näiteks käesoleva aasta juulis käis Pitsikeskuses mõne päeva vältel mitusada külalist, kes tulid Tallinnast suuremalt rahvusvaheliselt konverentsilt. Haapsalu kooli õppeprogramm nõuab, et tüdrukud peavad 8. klassis läbi tegema kudumise kursuse. Kohalik noorte ärinduse õppegrupp Junior Achievement on valmistanud pitsist unenäopüüdjaid, kohandades Põhja Ameerika indiaanlaste traditsioonilist eset eesti kultuuri pärasele tehnikale.
Nagu näha, Haapsalu sall on kaugele arenenud oma armsast algkujust õlakattena ja aina areneb edasi, mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas.
Ja nagu öeldakse Haapsalu Käsitööseltsis: hoidke vardad soojas!
Helgi Leesment
