Lääne-Virumaal Arbaveres asuvas Eesti Geoloogiateenistuse maapõue uurimiskeskuses on tehtud esimesed tööd Jõhvi rauamaardlast eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses maapinnale toodud puursüdamikega.
Need on kinnitanud ligemale sada aastat tagasi saadud infot selle kohta, et Jõhvi-alune maapõu on väga rauarikas.
Kokku on Jõhvi raua-anomaalia piirkonnast uurimismaterjali enam kui 2,7 kilomeetri jagu. Uuetele südamikele lisaks on kasutada võrdluseks 1930. aastatel tehtud puursüdamikke, vahendasid ERR uudised.
Geoloog Siim Nirgi sõnul antakse täpsem ülevaade maapõuest saadud teabest aasta lõpus, kuid esimesed uuringud on näidanud, et väärtuslike andmete saamiseks on puurides kivimkeha tabatud võrdlemisi hästi.
“Vaatlused ütlevad seda, et meil on tegu magnetiliste kivimitega, mis sisaldavad rauda.
Sulfiidid sisaldavad rauda ja näiteks ka väiksemal määral vaske.
Kogustest me praegu rääkida ei saa. Need mineraalid ja elemendid, mida me sealt tahtsime leida, need seal on.
Selles mõttes mööda me millestki ei puurinud,” rääkis Nirgi.
VES/ERR
