Eesti Geograafia Selts ja Erakond Eestimaa Rohelised palusid 28. juunil 2017 Vabariigi presidendile saadetud kirjas kaaluda Rail Balticu vastuolu Põhiseaduse ja säästva arengu seadusega ning jätta nn RB seadus välja kuulutamata.
Väljakuulutamata jätmise põhjuseks on selle seaduse vastuolu Eesti Põhiseaduse §5 – Põhiseaduses sätestatud loodusressursside säästva kasutamise nõudega ning Rail Balticu rajamise korraldamine praegusel kujul on vastuolus Säästva arengu seadusega, Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“.
RB rajamise lepingust ei selgu, kuidas rakendub raudtee ehituse ja talumisega loodusele tekitatud kahjule “saastaja maksab” printsiip.
Eesti kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks on kindlasti vajalik transpordiu ̈henduste mitmekesisus, kuid selle juures ei tohi saada liialt kahjustatud meie looduskeskkond ning ühenduste mõju peab toetama u ̈hiskonda tervikuna. Säästva arengu seadus kohustab meid kõiki säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast ning selle tõttu kitsendatakse omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust. Uue raudteeu ̈henduse rajamisega tuleb seega kaaluda põhjalikult erinevate trassikoridoride asukohti ning tehnilisi parameetreid (näiteks rongide maksimaalseid kiiruseid), ning seeläbi leida meie vajadusi optimaalselt rahuldav transpordikoridor, millega kaasnev keskkonnamõju oleks väikseim. Rail Balticu uue trassi planeerimisel pole võrreldavalt analüü̈situd erinevate trassikoridoride mõju Eesti keskkonnale tervikuna milline nõue on sätestatud Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“. KSH-s on võrreldud ainult ühe alternatiivi variatsioone.
Senised uuringud on keskkonnaku ̈simustes keskendunud ainult välisõhu ja kliima kaitsele, muid olulisi keskkonnamõjusid pole trassikoridoride võrdlustes arvesse võetud, või on nende tähtsust vähendatud. Õiguslikud vaidlused keskkonnamõju hindamise seaduslikkuse pole saanud veel alata, kuna esitatud vaidlustused on alles järelvalve staadiumis.
Selliste võrdlusuuringute puudumisel pole meil võimalik öelda, kas valitud trassikoridor on Eesti arengu jaoks maksimaalset kasu toov, väikseimate keskkonnamõjudega lahendus.
Antud seadus praegusel kujul kahjustab Eesti looduskeskkonda ega ole seega ühiskonna pika perspektiivi huvides.
Mihkel Kangur, Eesti Geograafia Seltsi President
Züleyxa Izmailova, Erakond Eestimaa Rohelised
