Viru Folgil astub üles ka Iiukala Bänd, kes koosneb kalameestest ja -sõpradest. Bänd ei laula mitte noodi vaid nooda järgi ning repertuaaris on mereteemalised laulud, omalooming ning laulud, mis lihtsalt meeldivad.
Eesti suvi möödub folkide ja suveetenduste rütmis, muusikat jagub tegelikult igale maitsele. Folgifestivale jagub juba igasse väiksesse kohta ning üks folgifestival annab ka kohalikule isetegevusele korraliku tõuke – maailmamuusika tuleb koju kätte. Kolm kuulsamat ja eripärasemat folgifestivali on Hiiu Folk, Viljandi Pärimusmuusikafestival (see päris algne Folk) ja Viru Folk Käsmus augustikuus.
Peresõbralik Hiiu Folk, 14.-17. juuli Hiiumaal
Hiiu Folk reklaamib end perekeskse ja looduslähedasena, loodusmatkad ja lastepesad on olulised osad festivalist.
Peakorraldaja Astrid Nõlvaku sõnul on lapsed sama oluline publik nagu täiskasvanud, mistõttu on Hiiu Folgil spetsiaalselt lastele mõeldes loodud iga kontserdipaiga juurde lastepesad. Seal saavad lapsed teha arendavaid ja loovaid tegevusi, kuhu on oodatud kaasa lööma ka lapsevanemad.
Ka kontsertkavas on mitmeid põnevaid ülesastumisi, mis kõnetavad lisaks täiskasvanule ka nooremaid. Näiteks astub Hiiu Folgil üles Mari Kalkun kavaga Upa-Upa-ubinakõnõ, mis sobib nii lastele kui ka avatud meelega täiskasvanutele.
Upa-upa ubinakõnõ on laulja Mari Kalkuni, akordionisti Tuulikki Bartosiki ning multiinstrumentalist Ramo Tederi koostöös sündinud pärimusmuusika juurtega uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele
Möödunud aasta Eesti kõige peresõbralikuma festivali tiitli pälvinud Hiiu Folk on tuntud ka kui alkoholivaba pärimusmuusikafestival, mis on pälvinud külastajate seas palju positiivset poolehoidu.
Tänavu saab folgi loodusmatkadel muuhulgas vaadelda merel hülgeid, matkata loopealsetel ja külastada väikesaari.
Kava vaata hiiufolk.ee
XXIV Viljandi pärimusmuusika festival, 28.-31. juulini
Seekordse Viljandi pärimusmuusikafestivali teema on pühendatud ühele kaunimale ja väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu pööratakse tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu ja pillimängu kaudu nii Eestis kui ka mujal maailmas, nii nüüd kui ka ennemuiste.
Aga miks ikkagi naised, võiksime tänapäeval küsida. Kas pole siin mängus ebavõrdsus ja vahettegemine? Paraku on nii, et eesti vanemas rahvalaulus on alati valitsenud suur sugupoolitatus, enamasti võib teemade ja motiivide järgi eristada, kas laulu on edasi kandnud pigem mehed või naised. Nii meeste kui naiste lauluteemadel on ka tänapäeval kõlapinda, need on laulud otse meie esivanemate suust ja südamest, mis on tänu arhiivilindistustele ja üleskirjutustele meieni jõudnud. Seekord pööratakse erilist tähelepanu sellele, mida on laulnud esiemad.
Naisi pole Eestis alati lavale lubatud. Ka eesti esimesel laulupeol 1869. aastal lubati laulma vaid meeskoorid ja naised pidid kiirel heinaajal koju jääma. Nüüd jagatakse lavasid meestega võrdselt ja nii see peabki olema. Aegadel, mil naise sõna ei maksnud, tegi seda tema hääl, sest lauliku sõna oli seadus – tema võis välja öelda, mida ta mõtles. Nii oli naise sõnal ühiskonnas just laulu kaudu kaalu. Regilaulik Anne Vabarna, Liisa Kümmeli ja teiste võimsate naiste hääled on lõpuks ajaloo hämarusest teenitult ka suurtele lavadele jõudnud, peegeldudes publikule diskokuulidelt vastu või hõljudes uues kuues ja meie häälte kaasabil taas läbi ajavoo.
Naiste hääle üks tähendusi on ka ühiskondlik hääleõigus. Selle festivaliga on ehk paslik meenutada, et naised said Eestis hääletusõiguse täpselt 99 aastat tagasi 1917. aastal. Paljudes maades on naiste valimisõigus aga piiratud või puudulik ka tänapäeval. Hääleõigust ja lauluhäält seob julgus ja tahe ennast väljendada, kasutada ja arendada oma annet ja oskusi.
Viru Folk 2016 – Põhjala saarte aasta, 12.-14. august
Juba üheksandat aastat publikule kaunis Käsmu kaptenikülas rõõmu valmistav festival on seekord tutvustamas saarte kultuuri. Olgugi, et ilmselgelt on igal saarel või saarestikul oma kordumatu nägu, on saarte kultuurid siiski kõik mõnevõrra sarnased, eristudes mandril kujunenust. Nii võib üheks Põhjala saarte ühiseks sümboliks pidada lambaid, kuid ka muusikaliselt on neil kõigil palju ühiseid jooni.
Käsmus saab kuulata muusikat Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt samuti. On ju paljude meie muusikute juured mõnel väikesaarel, isegi kui nad ise mandril elavad. Kindlasti on põhjust igal festivalikülastajal käia ära ka Käsmu külje all asuval Kuradisaarel. Miks, selgub juba kohapeal, augustis Käsmus!
Hea koht, kust hankida infot eesti kultuurisündmuste kohta nii Eestis kui maailmas, on kultuur.info portaal ja sealt ka kultuur.info blogi. Viimane teeb ajakajalise kokkuvõtte nädalasündmustest ja jagab soovitusi (Kultuur.info ka Facebookis). Käesoleva nädala tutvustus: “Algav nädal toob meieni sündmusi taaskord kogu Eestist. Täiega on käimas festivalihooaeg. Näiteks toimub Rakveres teatrifestival “Baltoscandal”, Ida-Virumaal 7 linna muusikafestival, Tartus festival “Klaaspärlimäng” ning Peipsi ääres I Peipsi järvefestival. Erinevaid festivale leidub igale maitsele veelgi. Head festivalitamist!
Saaremaa ooperipäevad, 25. – 31. juuli
Juba üheksandat suve võõrustab lummava loodusega Saaremaa oma pealinnas Kuressaares ooperipäevi. Muusikasõprade tarbeks püstitatakse 13. sajandist pärit piiskopi linnusehoovi 2000 külastajat mahutav ooperimaja.
Ooperitelk Kuressaare lossihoovis
Tänavuste ooperipäevade külaliseks on Wroclawi ooperiteater Poolast, külakostiks Bizet´ “Pärlipüüdjad”, Verdi “Othello” ning Szymanowski “Kuningas Roger”.
Suursündmuseks on Ülo Kriguli uue ooperi “Swan Bone City” (Luigeluulinn) maailmaesiettekanne. Festivaliprogrammist leiab ka kammerkontserdi ning ülimenukad Alexela ooperigala ja lastegala.
Esmakordselt on festivalialal avatud ka disainiala, mis võõrustab moekunstnik Lilli Jahilo rahvusvahelise tippmoebrändi pop-up poodi. Kohapeal on võimalik kohtuda disaineriga ning soetada rõivaid elu kaunimateks hetkedeks.
