• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

EV peakonsuli New Yorgis Eva-Maria Liimetsa kõne EV 97. aastapäeva aktusel NY Eesti Majas

VES by VES
3. märts 2015
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

liimetsEV peakonsul Eva-Maria Liimets vabariigi aastapäeva tähistamisel New Yorgi Eesti Majas 21. veebruaril.   Foto: Siiri Lind / VES

 

Au ja heameel on osaleda Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktusel Eesti Majas New Yorgis. 24. veebruaril 1918 täitus Eesti rahva unistus. Eestis kuulutati välja iseseisev ja demokraatlik Eesti riik.

New York seostub eestlaste jaoks muude maailmapoliitika teemade seas jätkuvalt eestluse säilimise kantsiga okupatsiooni ajal. Tänavu mälestame pikaaegse Eesti peakonsuli New Yorgis Ernst Jaaksoni 110. sünniaastapäeva. Auväärselt seisis ta Johannes Kaivi järel siin Eesti iseseisvuse eest Eesti riiki 47 aastat vaevanud ja kurnanud nõukogude okupatsiooni ajal. Ajal, mil need, kes ei olnud jõudnud põgeneda, kas tapeti, viidi vangilaagreisse või elasid alla surutult. Eesti hindab kõrgelt kõiki eestlasi ja eestlaste ühendusi Ameerikas, kes olid Eestile sel ajal toeks. Nii  nagu meie riigile pani aluse meie esiisade vaprus ja vaaremade tublidus, aitasid need Eestil saada taas vabaks.

24. taasiseseisvumise järgsel aastal on Eestile jätkuvalt esmatähtis tõsta oma rahva majanduslik-sotsiaalset heaolu ja tagada riigi julgeolek – turvaline elu Eestis. Peatun esmalt viimase aasta olulistel välispoliitika märksõnadel, mis Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetega seonduvad.

Arvestades 2000 km kaugusel Eesti piirist käivat sõda, on julgeoleku tagamine aktuaalseim välispoliitika küsimus meile. Elame ajal, mil liidud ja alliansid on märgilise tähtsusega rahu hoidmiseks. Eesti on aktiivne NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik ning üks väheseid NATOs, kes 2% oma SKTst kaitsesektorisse investeerib. Samavõrd oluliseks peab Eesti liitlassuhteid. Peame oluliseks liitlaste paiknemist Eestis ja oleme omalt poolt valmis pakkuma liitlaste üksustele tuge. Alates kevadest on Eestis püsivalt kohal olnud ka USA maaväe üksused.

2014. aasta septembris toimunud Ameerika Ühendriikide President Obama visiit Eestisse oli märgiline samm USA toetusest Eestile Euroopas valitseva julgeoleku kriisi ajal. Tsiteerides President Obamat: „Kord kaotasite oma iseseisvuse. NATO abiga ei kaota te seda enam kunagi.“ Selline poliitiline avaldus suurendab turvatunnet iga eestlase südames Eestis, kus viimase aasta jooksul on tulnud pidevalt kuulata uudiseid, kuidas naaberriik Venemaa on okupeerinud osa Ukrainast või korraldamas piirkonnas suuri sõjalisi õppusi. Eesti julgeolek NATO liikmena on kindlustatud.

Eeloleval suvel möödub 75 aastat Wellesi deklaratsioonist, millega USA kinnitas, et ei tunnusta Balti riikide ebaseaduslikku liitmist Nõukogude Liiduga. Nõndasamuti ei tunnusta Eesti Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Eesti  hinnang Vene agressioonile Ukraina suhtes  on ühene, nagu hiljuti taas kordas välisminister Keit Pentus-Rosimannus oma kõnes Eesti Vabariigi Riigikogule  – „see on rahvusvaheliste suhete alusprintsiipide, rahvusvahelise õiguse ränk rikkumine, mis on toonud endaga kaasa juba 5000 hukkunut. Piire on muudetud jõuga. Poolteist miljonit inimest on olnud sunnitud kodudest lahkuma. Sellisel tegevusel peab olema hind. Ja seda hinda peab tasuma see, kes vastutab“. Selle nädala alguse ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina teemalist resolutsiooni tuleb käsitleda JN toetusena Minski lepetele. Kahetsusväärselt ei ole lepped pidanud. Resolutsiooni vastuvõtmisega kaasnenud avaldustes tegid paljud riigid üleskutse Venemaale lõpetada Debaltseve ründamine. Eesti peab oluliseks ja töötab selleks, et rahvusvaheline üldsus jätkab ühiselt Venemaale surve avaldamist, kuni Ukrainas on taas rahu.

Eestile on oluline majanduskasv ja välisinvesteeringute jätkumine ettevõtlusesse. Selle eesmärgi täitmise nimel väisas läinud aasta detsembris Ameerika Ühendriike Peaminister Taavi Rõivas koos 30-liikmelise äridelegatsiooniga. Delegatsioonis olid tehnoloogiafirmad, Tallinna Börsi tegevjuht ja idufirmade investorid. New Yorgis tutvustati USA investeerimisfirmadele oma tegemisi ja Eestisse investeerimisvõimalusi, arutati koostööprojekte ja meenutati Eestist alguse saanud tehnoloogiaettevõtte Skype globaalseks firmaks kasvamise edulugu. Ameeriklastele tutvustati Eesti uut e-residentsuse programmi, mis Eestis äri tegemise teeb lihtsaks ka välismaal elavale inimesele. See töösõit sai teoks, sest Eesti peab väga oluliseks tihedat majandusalast koostööd Ameerikaga.

Selge julgeolekupoliitiline mõõde on Eesti jaoks ka transatlantilisel kaubandus- ja investeerimispartnerlusel, mille raames astuti 2014. aastal oluline samm Euroopa Liidu ja USA vahelise kaubanduslepingu sõlmimise suunas. Eesti loodab, et kõnelused jätkuvad tempokalt, sest lepingu jõustumine võiks olla selle aasta, aga ka kümnendi olulisim pikaajalise positiivse välispoliitilise mõjuga sündmus.

Täna, Vabariigi 97. aastapäeva tähistades elame Vabariigi Suure Sünnipäeva lootuses ja ootuses. Selle raames on käivitatud mitmeid toredaid projekte teemal, kuidas aastapäeva väärikalt tähistada. Ühe nimeks on Eesti 100 Tamme. Miks just tammed? Tamme peetakse Eestis jõuliseks sümboliks, mis räägib igikestvusest ja on tugevasti Eesti folklooris juurdunud. Kindlasti on puust endast aga olulisem rahva ühistegevus, mis kaasneb istikute kasvatamisega ja ühise puude istutamisega.

Kutsun kõiki tänaseid külalisi jälgima ja osa saama 2018. aasta ettevõtmistest Eestis ja kaugemal. Täna on hea aeg seda planeerida ja samuti arutada, kuidas märkida tähtpäeva New Yorgis. Näiteks, kas viia ellu midagi lihtsat ja silmapaistvat, nagu pakkus välja ühe kolleegi abikaasa – valgustada Eesti Majast vaid mõne minuti kaugusel asuva New Yorgi sümboli The Empire State Building hoone 2018. aasta 24. veebruaril sinimustvalgesse valguskangasse.

Selle mõttearenduse jätkamiseks kutsun kõiki osa saama juba täna siin meie ümber toimuvatest Eesti kultuurisündmustest New Yorgis. Mul oli võimalik osa saada toredast teatritükist 3. jaanuaril Eesti Majas ja osaleda aastalõpu traditsioonilisel jõululaadal. Praegu on käimas Eesti kunstniku Jaanika Peerna isikunäitus Light Matter Brooklynis Kentleri galeriis, märtsis seisavad ees ansambli Ewert and the Two Dragons kontsert, noore helilooja Jonas Tarmi teoste esitlus, Roxanna Panufniku teose Elutants – Tallinna Missa ettekanne ja noortekoori E-Stuudio esinemised. Usun, et arvukas Eesti publiku osalemine annab kunstiinimestele inspiratsiooni ja indu tulla tagasi ning teha kunsti kaudu Eesti siin linnas suuremaks ja nähtavamaks.

Eesti riik loodi 97 aastat tagasi eesti keele ja kultuuri kaitseks. Eesti riigile on ka täna tähtis, et iga eestlane, olgu ta Eestis või Ameerikas, hoiaks oma keelt, oma tavasid, oma kultuuri. Nagu öeldakse, iga eestlane on väljaspool Eestit oma riigi saadik.

Hea meel on tänasel tähtpäeval pöörata veelkord sügav tähelepanu ja teha kummardus New Yorgi Eesti Haridusseltsile ja New Yorgi Eesti Koolile. Lõppenud aasta oli mõlemale juubelihõnguline, vastavalt 85 ja 80 aastat möödusid seltsi- ja haridustööst. Esiletoomist väärivad eelnimetatutega koos Naiskoor, Meeskoor, Rahvatantsurühm, Skaudid, Gaidid ja teised Haridusseltsi juurde kuuluvad vabatahtlike initsiatiivrühmad. Nad on eesti keelt ja kultuuri läbi aastakümnete edukalt hoidnud ja edendanud.

Härra Toomas Sõrra, proua Merike Barborak – au on teile üle anda Eesti Välisministeeriumi aukiri teie juhitavate organisatsioonide pühendumuse eest!

Lõpetuseks kasutan võimalust meenutada, et 1. märtsil on Eesti Vabariigi Riigikogu valimised. e-hääletamine kestab kuni 25. veebruarini – kõik kellel on ID-kaart, tulge e-valima! Tänan Peakonsulaadis New Yorgis valimas käinuid.

Kallid eestlased, kaunist eesseisvat Vabariigi Aastapäeva! Elagu Eesti!

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Riigikogu valimised võitis Reformierakond. EKRE vaidlustab riigikohtus e-hääletuse tulemused

11. märts 2023
30
President Alar Karise kõne vabariigi aastapäeval

President Alar Karise kõne vabariigi aastapäeval

5. märts 2023
26
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva vastuvõtt Washingtonis

Eesti Vabariigi 105. aastapäeva vastuvõtt Washingtonis

5. märts 2023
28
Meelespea pidupäevaks ja igaks päevaks

Meelespea pidupäevaks ja igaks päevaks

23. veebruar 2023
36
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    58 shares
    Share 23 Tweet 15
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises

Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises

22. märts 2023
Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises
  • Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline
  • MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?