26. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osales Eestis 37,3% hääleõiguslikest kodanikest. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas (42,2%) ja kõige madalam Ida-Virumaal (24,3%).
Europarlamendi valimistel oli populaarseim kandidaat sotside esinumber Marina Kaljurand, kes kogus 65 559 häält. Tema tuules pääses europarlamenti ka parteikaaslane Sven Mikser, kelle isiklik häältesaak oli vaid 2886.
Erakondadest sai enim hääli Reformierakond, mis kogus 87 158 häält ehk 26,2 protsenti kõigist häältest. Reformierakonnast valiti europarlamenti ekspeaminister Andrus Ansip (41 017 häält) ja eksvälisminister Urmas Paet (30 014), lisaks keskerakondlane Yana Toom (26 990) ja Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadik Jaak Madison (22 819).
Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust saab Eesti europarlamendis juurde ühe koha. Niinimetatud Brexiti kandidaat on Isamaa kandidaat Riho Terras (21 477 häält).
Keskerakonnast välja astunud üksikkandidaat Raimond Kaljulaid sai 20 643 häält ehk 6,2 protsenti kõigist häältest.
Kokku käis hääletamas 332 918 inimest ehk 37,6 protsenti valijatest. Kehtivaid sedeleid oli 332 164 ja kehtetuid 754. Elektrooniliselt hääletas 155 521 inimest. Eelhääletusel osales 68 463 valijat. Kodus hääletas 2082 inimest.
Välisriikides käis Eesti esindustes hääletamas 754 inimest.
Euroopa Parlamendi saadikud saavad oma töö eest heldelt tasutud, laias laias laastus on neil kolme liiki kompensatsioonid: palk, hüvitised ja eripension.
Euroopa Parlamendi liikmete palgaaste muutus viimati mullu 1. juulil ning sellest alates on see 8757,70 eurot ($9,753). Võrdluseks alates tänavu aprillist on Eesti kõrgeima riigiametniku ehk presidendi palk 6168,31 eurot ($6,879). Parlamendiliikme põhipalga suurus on 38,5 protsenti Euroopa Kohtu kohtuniku põhipalgast.
Väga olulise osa kompensatsioonist moodustavad hüvitised, sh päevarahad 320 eurot ($356) päevas, mille eest makstakse hotelliarved, toitlustamine ja kõik muud asjakohased kulud.
Ametiaja lõppemisel on Euroopa Parlamendi liikmel õigus saada palgaga võrdset üleminekutoetust, mida makstakse nii mitu kuud, kui mitu aastat kestis tema ametiaeg parlamendiliikmena.
Endistel parlamendiliikmetel on õigus saada alates 63. eluaastast vanaduspensioni. Pension moodustab 3,5 protsenti palgast täidetud mandaadi iga täisaasta eest, kuid kokku mitte rohkem kui 70 protsenti.
VES/PM
