Eesti elule 2013. aastal tagasi vaadates nimetas Tarand olulisemaks veaks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) otsust mitte lahkuda valitsusest pärast seda, kui ilmnes, et nende koalitsioonipartner saavutab omi hierarhiaid võltsitud valimiste abil.
Veel enam kurvastas Tarandit aga see, et vaatamata Mart Laari meisterlikule kirjale, mis kutsus arutlema tulevikuvariante, keelduti erakonna auesimehe ja kahekordse peaministri ettepanekust jäise vaikimisega.
Vastukaaluks, plussmärgiliselt, tõstis Tarand esile oma venna Kaarel Tarandi “vaimustavat taktikat partokraatliku nomenklatuuri igihalja soovi – bolševiseerida kultuurileht Sirp – nurjamisel.”
“Õnnestumiste arvukast loendist tahaksin veel esile tõsta Merle Karusoo lavastust Draamateatris, mille originaalpealkiri on “Kollaborandid””, märkis Tarand. “Meeldis ka, et Heiki Nabi andis oma panuse Iraani taltsutamiseks mõeldud globaalsetes tegevustes.”
Kaugelt väikese Eesti mõõtmeid ületavaks sündmuseks pidas Tarand akadeemik Jaan Einasto raamatu “Tumeda aine ja kosmilise võrgu lugu” ilmumist.
Globaalselt oli Tarandi arvates 2013. aasta sündmustest olulisim paavsti lahkumine ametist enne oma surma, mida polnud ette tulnud pea 600 aastat.
Kardinalid valisid uueks paavstiks argentiinlase Jorge Mario Bergoglio, kelle nimi ei olnud mitte ühegi Vatikani asjatundja radariekraanil.
“Franciscus on juba oluliselt muutnud sadade miljonite katoliiklaste vaateid elu põhiküsimustele ning see on julgustav,” leidis Tarand.
Teiseks sama kaaluga sündmuseks tunnistas Tarand vastu tahtmist Edward Snowdeni paljastused USA luurepraktikate asjus.
“Mis sellest, et minusuguse Külma Sõja veterani jaoks vähendab vilepuhuja puhtsüdamlikkust tema peitumine Putini juhatatavale Venemaale,” lisas Tarand.
Tarandi sõnul on Snowdeni materjalidel potentsiaali lõhestada transatlantilist koostööd Euroopa ja Ameerika vahel, samuti tekitada põlvkondlikke erimeelsusi.
“Ma olen taibanud, et Eestigi noorte jaoks on internetiprivaatsus ja eraelu puutumatus olulisemad kui mistahes terroriaktide ennetamine,” rääkis Tarand. “Nuhkimise hukkamõist peaks ent minu meelest olema universaalne ja kehtima nii Hiina, Venemaa ja ennekõike omade suhtes.”
Tarand märkis veel, et märgilise tähendusega on Euroopa võimetus peatada kodusõda Süürias. “Oleksin sellel taustal oodanud Euroopa Ülemkogult ühise kaitsepoliitika suhtes palju kaugeleulatuvamaid järeldusi,” tunnistas ta. “Loodetavasti 2014. aastal intensiivistatakse seda mõttevahetust,” avaldas Tarand lootust. “Sest fakt on, et kui USA nihutab oma julgeolekufookuse Vaiksele ookeanile, siis jääb Euroopa Liidu ainsaks NATO lähiliitlaseks Türgi.”