Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles Rahvusringhäälingule, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.
Kuigi Eesti tarbijakaitseamet asus seisukohale, et eri riikides samas pakendis erineva koostisega kauba müümine ei ole tarbijate petmine, kui pakendil on koostisosad ausalt kirjas, siis Euroopa Komisjon sellega ei nõustu.
Nimelt kehtib EL-is ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis keelab tarbija eksitamise. Seega, kui tarbija on harjunud ühe kaubamärgi kalapulki saama ühes kvaliteedis, eeldab ta sellelt kaubamärgilt sama ka teises riigis, vastasel korral on teda eksitatud ning toodet võib põhjusega nimetada petukaubaks.
“Selline praktika on Euroopa Liidu seadustega vastuolus, seega on see vastuolus ka riiklike seadustega, nii et me eeldame liikmesriikidelt tegutsemist,” ütles tarbijaõiguste ja võrdse kohtlemise volinik Vera Jourova ERR-ile.
Selliseid kaupu, mille kvaliteet riigiti Ida-Euroopa kahjuks varieerub, on Jourova hinnangul sadu ja probleem on süstemaatiline, mitte ei piirdu üksnes mõnede kalapulkadega.
Teisejärgulised tarbijad
“See puudutab sadu tooteid, aga hullem on see, et tarbijatele tundub, et ka nad ise on teisejärgulised, kuid me soovime ühisturgu, kus kõik tarbijad tunneksid end esmaklassilistena,” leidis Jourova.
Tema sõnul võitlevad olukorra parandamise eest lisaks teema tõstatanud Poolale, Tšehhile ja Slovakkiale ka Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia, ehkki olukord puudutab ka näiteks Balti riike, kust on tõendeid pesuainete kehvemast kvaliteedist.
Euroopa Komisjon lubas välja töötada metoodika, kuidas toiduaineid kontrollida ja eraldab EL-i ühisele uuringukeskusele testimiseks miljon eurot. Seejärel eraldatakse juba liikmesriikidele miljon eurot, et ise kontrolli teostada ja rikkumisi kõrvaldada. Vajadusel seda summat tõstetakse, lubas Jourova.
EL eeldab, et liikmesriigid juhiseid ka järgivad, ehkki meetmeid, millega riike neid juhtnööre järgima panna, ei ole. Muuhulgas on Eesti siiani teema suhtes leigeks jäänud.
„Diplomaatiliselt väljendudes, näeme mõningat vastupanu, aga seda seetõttu, et see on liikmesriikide jaoks uus teema ja uus nõue ning puudutab piiriülest küsimust, kuid liikmesriigid on harjunud töötama riigisiseselt. See eeldab koostööd teiste liikmesriikidega, et ühendada jõud ja tegutseda ühiselt ning see nõuab riikidelt enam pingutust kui pelgalt riigisisene tegutsemine,” analüüsis Jourova vastasust.
Voliniku sõnul annab see teema hea võimaluse õpetada ka Ida-Euroopa tarbijaid nõudlikumaks.
VES/ERR
