Euroopa Liidu kesksetes institutsioonides vahetus 1. detsembril võim. Euroopa Komisjoni eesotsas andis luksemburglane Jean-Claude Juncker ameti üle sakslasele Ursula von der Leyenille.
Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja koht läks poolakalt Donald Tuskilt belglasele Charles Michelile. Lähiaastatel hakkab just tema EL-i tippkohtumisi juhtima.
Euroopa Liidu kesksete institutsioonide uued liidrid lubasid ametisse astudes ühtsemat Euroopat, mis oleks valmis seisma silmitsi suurte väljakutsetega nagu võitlus kliimamuutusega.
Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli ja uue Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i seltsis tähistasid von der Leyen ja Michel oma ametiaja algust Brüsselis üritustega, millega märgiti Lissaboni lepingu 10. aastapäeva.
Sassoli kutsus EL-i kesksete institutsioonide uusi juhtkondi viima ellu lootusi, mida neile on pannud EL-i rohkem kui 500 miljonit elanikku.
“Peame viimaste kuude lubadused muutma tulemusteks, mis parandavad inimeste elu,” ütles ta. “Alates kliimamuutuse vastu võitlemisest kuni elukalliduse tõusu lahendamiseni, eurooplased tahavad näha reaalset tegevust.”
Näidates, et ta on valmis tegelema Euroopa jaoks suurt muret valmistava küsimusega, suundus von der Leyen 2. detsembril Madridi, et osaleda rahvusvahelisel kliimakonverentsil.
“Euroopa Liit soovib olla 2050. aastal esimene kliimaneutraalne kontinent. Euroopa on selles valdkonnas liider ja me teame, et me peame olema ambitsioonikad meie planeedi heaks,” sõnas ta.
6. detsembril teeb von der Leyen esimese välisvisiidi Aafrikasse. Ta kohtub Addis Abebas oma kolleegiga Aafrika Liidus Moussa Faki Mahamatiga, samuti Etioopia presidendi ja peaministriga.
Komisjon alustab tööd kuu aega graafikust maas. Algus venis, sest Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia esimesed volinikukandidaadid ei saanud Euroopa Parlamendi heakskiitu ning teised alles läbisid selle sõela.
Segadust tekitas ka Suurbritannia, sest peaminister Boris Johnson keeldus oma volinikukandidaati esitamast, kuigi riik on endiselt EL-i liige. Brexit püsib EL-i päevakorras ka algaval ametiperioodil. Ühendkuningriik peaks ühendusest lahkuma hiljemalt 31. jaanuaril.
Juncker ei ole täpsemalt oma plaanidest rääkinud, kuid EL-i meediakanalite andmeil reserveeritakse talle ruum komisjonis.
Viimasel pressikonverentsil 29. novembril keeldus Juncker andmast soovitusi oma mantlipärijale. Tema sõnul peaks uus komisjoni president “kandma hoolt Euroopa eest”.
VES/ERR