Sel suvel on Euroopa õhuruumis ja lennujaamades oodata ajaloo suurimaid ummikuid. Seetõttu peavad inimesed arvestama, et lennureis puhkusele võib tundide viisi hilineda. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violetta Bulc ütles nädalapäevad tagasi, et hilinemised lennuliikluses on kasvanud üle pea. «See on vastuvõetamatu,» sõnas ta. «Peame kiiresti midagi ette võtma.»
Eelmisel aastal tehti Euroopa õhuruumis 11 miljonit lendu. Huvitav on see, et kuigi lendude arv kasvas vaid paar protsenti, suurenes hilinemiste arv seejuures plahvatuslikult ehk enam kui kaks korda. Hilines iga viies lend ja keskmiselt ligi 50 minutit. Eriti hull oli olukord suvekuudel.
Tänavu pole midagi paremat oodata. Vastupidi, ainuüksi märtsis kasvas hilinemiste arv aastataguse ajaga võrreldes 35 protsenti. «Hoolimata sellest on praegu veel rahulik,» ütles Eesti lennujuhtimise eest vastutava Lennuliiklusteeninduse ASi juht Tanel Rautits. «Kuid tõeline kaos saabub suvel.» Kuigi Euroopa Komisjon annab oma raportites teada, et hilinemiste arv peaks juunist septembrini jääma umbes samasuguseks kui möödunud aastal, leidis Rautits, et see optimism on põhjendamatu.
Lennujaamad ei jõua sammu pidada
Milles siis põhjus on? Lihtsalt öeldes on häda selles, et Euroopa inimesed lendavad enneolematult palju ja lennujaamade juhtimissüsteemid ei suuda kasvava koormusega sammu pidada. Kuigi hilinemisi põhjustavad ka viletsad ilmastikuolud ja lennujaama töötajate streigid, on peamine kitsaskoht siiski maapealsete süsteemide võimetus kogu õhuliiklust ohutult töös hoida. Puudu jääb nii inimestest kui ka uuest tarkvarast.
Lennujuhtidel on küllastunud õhuruumis aina keerulisem määrata lennuki asukohta ja kiirust, samuti arvestada lennuki võimalike manöövrite ja vigadega. Lennundus on ülirangelt reguleeritud, mistõttu iga väiksemgi kahtlus selles, kas lennukoridor on ikka puhas, võib teraslinnu õhku tõusmist ja maandumist edasi lükata. Pole harvad olukorrad, kus lennuk peab enne maandumist õhus lennujaama kohal ringi tiirutama.
Seda ohtu, et lennukid hakkaksid õhus kokku põrkama, Rautitsa sõnul siiski pole. Selle riski vältimiseks ongi olemas piirangud ja kitsendused. Ja inimesed ootavad. Nii lennujaamas kui ka lennukites. Maist septembrini tuleb Tallinna lennujaamas ette päevas keskmiselt üks pikk hilinemine (üle kolme tunni) ja seitse-kaheksa väiksemat hilinemist (tund aega).
Põhilised pudelikaelad on arusaadavalt Kesk-Euroopas, eriti torkab silma Saksamaa linna Karlsruhe lennujuhtimissüsteem, millel on Euroopa suurimaid lennuliikluse ummikud. Ülekoormus on ka Hollandi ja Belgia vahelises õhuruumis, kus on suur Amsterdami lennujaam, samuti lennuteel Brüsselisse, aga ka Euroopa-Londoni ning Skandinaavia-Prantsusmaa vahelises lennuliikluses. «Kesk-Euroopa õhuruum on praeguse lennujuhtimissüsteemi mudeliga saavutanud oma maksimumi ja seda läbilaskevõimet suudetakse kasvatada väga väikeste sammudega,» rääkis Rautits, lisades, et nn kriisitsoonidest ei lennata enam otse üle, vaid minnakse ringiga.
Mis hakkab aga juhtuma Eestis? Kuna Eesti asub Euroopa ääremaal, on Tallinna lennujaamas olukord pigem kontrolli all. «Oleme värvanud inimesi ja uuendanud seadmeid, et hakkama saada. See aga ei tähenda, et Eestist lendaja ei hilineks,» märkis Rautits. Ta tõi näite, et kui Brüsseli lennujaam on küllastunud, mida ta tõenäoliselt on, siis Tallinnast sinna suunduval lennukil ei lasta lihtsalt õhku tõusta, mistõttu inimesed peavad nii või teisiti ootama.
