Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis järkjärgult suurenenud ning Eestis on need näitajad ühed Euroopa Liidu kõrgemad, hindab Euroopa Komisjon äsja Eesti kohta välja antud raportis.
Suhtelises vaesuses elab üle viiendiku, ligi 22% eesti inimestest, mis tähendab, et nad kannatavad järgmistest 9 puudusest vähemalt nelja käes: nad ei suuda maksta elamiskulude eest, kütta oma kodu piisavalt, katta ootamatuid kulusid, süüa ülepäeva liha, puhata kord aastas väljaspool elukohta nädal aega, omada autot, omada pesumasinat, omada televiisorit või omada telefoni.
“Põhitegur näib olevat suur palgaerinevus, mis on tingitud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate tugevast palgakasvust,” seisab raportis.
“Viimastel aastatel on Eestis olnud kiire palgakasv ning hüvitised ja toetused, näiteks pensionid, sotsiaaltoetused ja töötutoetused, pole samas tempos kasvanud. Seetõttu on suurenenud lõhe hüvitisi saavate inimeste ja turupõhist sissetulekut (palka) teenivate inimeste vahel,” ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.
Ka vaesusriskis ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste osakaal on suurenenud kiiremini kui enamikus teistes Euroopa riikides. Eelmise aasta kohta andmeid veel pole, aga komisjon on mures, kuidas kiire vaesuse näitajate tõus Eestis üle elatakse.
Komisjoni silmis suurendab ebavõrdsust veelgi proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel on piiratud ümberjagamismõju. “Pidades silmas, et kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv on turupõhiste sissetulekute ebavõrdsust suurendanud, on maksu- ja toetussüsteemid selle leevendamisel osutunud suhteliselt ebatõhusaks,” märgitakse raportis.
Täpsematest andmetest selgub, et suurenenud on just maa- ja linnapiirkondades elavate inimeste sissetulekute ebavõrdsus ehk linna- ja maaelaniku kuusissetulekute vahe oli 2015. aastal keskmiselt 63 eurot, kaks aastat varem oli erinevus 37 eurot.
Sotsiaalministeeriumi ametnikud vabandavad olukorda sellega, et et majanduskriisist on taastutud ebaühtlaselt, kuid hea uudisena toovad nad esile, et 2015. aasta ja 2014. aasta võrdluses vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti.
„Viimaste aastate valitsuse pingutused on vilja kandnud ja seda on juba näha 2015. aasta andmetest. 2016. aasta andmeid veel ei ole, kuid lapsetoetuse tõus, toimetulekutoetuse piiri tõus jms mõjutavad vaesuse vähenemist veel oluliselt,” kinnitab ministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets.
VES / delfi.ee
