Eestil soovitatakse võtta 326 põgenikku
Euroopa Komisjon tegi 13. mail ettepaneku jaotada põgenikke Euroopa Liidus riikide vahel ja neid vajadusel ümber asustada. Kuigi väidetavalt teeb komisjon konkreetsed jaotamise ettepanekud maikuu lõpus, siis oma kodulehel avaldatud dokumendis soovitab komisjon Eestil 20 000 põgenikust endale võtta 326 põgenikku.
Komisjoni kodulehel avalikustatud dokumendi järgi peaks Eesti võtma järgmise kahe aasta jooksul vastu 326 põgenikku. Soome näiteks sealjuures vaid 293.
Siiski tuleb märkida, et selline erinevus on tingitud asjaolust, et iga riigi kvoot põhineb muu hulgas riigi suurusel, majanduse tugevusel ja tööhõive näitajatel, aga ka sellel, palju on riik varasemalt põgenikke vastu võtnud.
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud. 2013. aastal sai Eestist varjupaiga vaid seitse välismaalast.
Soome näiteks on juba sellel aastal otsustanud vastu võtta 1050 eelkõige Süüriast pärit põgenikku, mistõttu soovitatakse neil veel juurde võtta ligi 300 inimest.
Kõige rohkem peaksid Euroopa Komisjoni soovituse järgi 20 000 ümberasujast põgenikke vastu võtma Saksamaa (3086), Prantsusmaa (2375) ning Suurbritannia (2309).
Väikseim koormus jääks kanda Küprosel, kellel soovitatakse võtta vaid 69 põgenikku.
Märkuseks tuleks lisada, et selline arv kehtib Eesti puhul, kui 20 000 põgeniku n-ö jagamisel osalevad kõik liikmesriigid.
Arvutustel on arvesse võetud riigi populatsiooni (40-protsendilise tähtsusega), SKP-d (samuti 40 protsenti), spontaansete asüülitaotlejate ning põgenike ümberasustamise numbrit miljoni elaniku kohta aastatel 2010–2014 (10 protsenti) ning töötuse määra (10 protsenti).
Euroopa Komisjon esitles 13. mail Euroopa rände tegevuskava Vahemere kriisisituatsiooni kiireks lahendamiseks. Vahemerd ületada püüdes seavad oma elu ohtu tuhanded rändajad ja on selge, et üheltki liikmesriigilt ei saa eeldada sellise rändesurvega toimetulekut üksi.
Konkreetsemad ettepanekud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel esitab komisjon maikuu lõpus.