Käesoleval kuul, 14.-28. juunini suundub Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) meeskoor oma esimesele Põhja-Ameerika kontsertreisile, mil nimeks "First We Take Manhattan…".
Kontsertturnee saab kulgema marsruudil: New York – Lakewood – Baltimore – Washington – Toronto – Jõekääru – New York.
EÜSi liikmetest, Tallinnast ja Tartust, laulumehi koondava meeskoori kontsertreisi eesmärk on mõistagi tuua laulutervitusi kodumaalt. Selleks saavad toimuma kontserdid nii New Yorgi Eesti Majas – reedel, 17. juunil, algusega kell 19.00 – kui ka Toronto Eesti Majas reedel, 24. juunil, algusega kell 19.00. Lisaks loodetavasti õnnestub meil anda ka lühikontsert ÜRO peahoones New Yorgis.
Veel plaanime laulu lahti lüüa ka laupäeval, 18. juunil kell 17. 30 Lakewoodis, kus koos sealse eestlaskonnaga tähistame Võidupüha; samuti saab meid kuulda ka järgmisel päeval, 19. juunil kell 10.00 Lakewoodi Eesti Kirikus. Lisaks osaleme ja laulame Torontos Tartu College'is 23. juunil kell 19.00 toimuval akadeemiliste organisatsioonide "Cantuste õhtul". Väiksemat sorti etteastega plaanime külla minna ka Toronto Eesti vanadekodusse "Ehatare".
Meie kontsertidel saavad kindlasti kõlama isamaalised palad, üliõpilaslaulud, aga ka koorimuusika klassika. Ning võib-olla kuuleb ka Leonard Coheni pala nimega "First We Take Manhattan," ent seda siis hoopis uues kuues.
Teiseks on meie eesmärk loomulikult kohtuda eestlastega nii Ameerikas kui Kanadas; tuua neile uudiseid Eestist ning koguda pärimust ja pärida kogemust Põhja-Ameerika ning sealse elu-olu kohta. Mõistagi ootame me ka kohtumisi kohalike kooride ja nende lauljatega ning miks mitte ka võimalust koos nendega mõni laul koos laulda. Ning loomulikult ei saa me tähtsusetuks pidada ka tutvumist Ameerika ja Kanadaga, kuivõrd paljudele meist on see esmakordne viibimine Põhja-Ameerika pinnal.
Kui aga rääkida sellest, et mida endast ülelüldse kujutab EÜSi meeskoor ning kust ja kuidas ta alguse sai, siis heameelega alustan algusest.
Ehk siis sellest, et 1869. aasta lämbel suvel kogunesid Eestis Tartu linna 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 muusikuga. Sai teoks esimene Eesti üldlaulupidu. Rahvusliku liikumise kõrghetk oli üksiti ka muusikaline suursündmus, mis pani aluse tänaseni kestvale üldlaulupidude traditsioonidele.
Tõukudes sest epohhiloovast ettevõtmisest sündis aasta hiljem, 1870, Eesti Üliõpilaste Selts. Nagu kirjeldatakse esimestes kroonikates, oli kokkutulemise sihtide hulgas ka "neljahäälse koorilaulu õppimine". Paarkümmend aastat hiljem, 1890-tel oli EÜSi laulumeeste viisipidamine ja nooditundmine tõusnud juba sellistele kõrgustele, et EÜSi vilistlase Karl August Hermanni juhendamisel suunduti esimestele riigisisestele välisesinemistele.
Möödus veel kümme aastat ning EÜSi meeslauljad otsustasid ametlikult koguneda meeskoori lipu alla Aleksander Läte juhatusel. Sealt alates kõlas EÜSi meestelaul tõusude ja mõõnadega, küll koori, kvarteti ja topeltkvarteti esituses, kuni 1940. aastani. Mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi ning üliõpi-lasorganisatsioonide – teiste hulgas ka EÜSi tegevus keelustati. Järgnenud pea 50 aasta jooksul kõlas EÜSi meestelaul Eestis summutatult põranda alt ning vabalt nende seltsivendade suust, kes Teise maailmasõja ajal olid pääsenud läände.
EÜSi tegevuse taastamisele Eestis aastal 1988 lisandus veel 16 aastat. Ning 2004. aasta 4. juuli hilisõhtul, kui paar tundi tagasi olid Tallinnas vaibunud Eesti XXIV üldlaulupeo helid, kogunes EÜSi vilistlase Tarmo Jürissoni koduaias kimp laululembeseid muusikasõpru. Et "siiralt ja ausas usus arendada täpsemat sõnade ja viisitundmist". Nagu nad toona köögilaua nurgal kirja panid. EÜSi meeskoor oli sündinud, taas.
Tänaseks, mil ametlikult tähistame oma 7. sünnipäeva, oleme liialdamata teinud Atlandi ookeani ületamisega võrreldava arenguhüppe. Taganedes oma algusaegade lipukirjast: "Maiorem imaginationem musicam ambitionemque ad opera graviora exhibenda!" (ladina keeles: "Rohkem muusikalist fantaasiat nõudlike partituuride esitamisel!") ning tõustes ühe- ja varajast kahehäälset laulujorinat harrastanud kooslusest üldlaulupeokõlbuliku kvaliteedimärgiga meeskooriks. Kelle repertuaari kuuluvad täna nii meeskoorilaulu klassika, isamaalised palad, üliõpilaslaulud, kaasaegsete interpreetide kooriseaded, poptöötlused, aga ka nalja- ja õllelaulud ning spetsiaalselt meie koorile seatud palad.
Esinenud oleme me mõistagi kõikvõimalikel EÜSi tähtpäevadel, aga ka muudel puhkudel. Oleme osa võtnud riiklikest ja piirkondlikest laulupidudest ja -päevadest, muuhulgas osaledes ka 2008. aastal Eestis toimunud "Märkamisaja" laulupeol ning kvalifitseerudes ka 2009. üldlaulupeole. Oleme laulnud pulmades; tervitanud lauluga meie olümpiavõitjaid; üles astunud koos rock- ja jazz-bändidega ning osutanud nö laulurendi teenust teistele (meeshäälte nappuse all kannatavatele) segakooridele. Lisaks oleme lavastanud ja üles võtnud muusikavideo, teinud koostööd erinevate dirigentide ja interpreetidega ja kutsunud ellu – teiste üliõpilaskooride baasil – ühissegakoori ning esinedes sellega 2010. aastal EÜSi 140. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas, paludes seda dirigeerima maestro Hirvo Surva.
Ning mõistagi läbisime me ka sõela, mille tulemusena kvalifitseerusime käesoleval suvel Tallinnas toimuvale noorte üldlaulupeole.
Ent veel enne seda, 2010. aasta suvel sooritasime me oma esimese välisreisi, ülimenukaks kujunenud kontsertreisi Rootsi Kuningriiki. Kus meie võõrustajateks oli EÜSi Göteborgi koondus, aga ka teised kohalikud eestlased. Ning kus ühel kenal suveõhtul, Koitjärvel, pea eduelamusest põkslemas ning kurk kähedaks lauldud, saigi arutatud. Ja arvatud, et "no kui Rootsi juba võetud on, siis järgmiseks… — first we take Manhattan…". Ehk et järgmisel aastal sooritame jõulise kontsertreisi Põhja-Ameerikasse. Ning siin me nüüd olemegi.
Rõõmsate kohtumisteni!
Andres Mägi,
I tenor ja EÜS meeskoori peadirektor
