Kui välismissioonidel langenud sõduritele lubab ausammast kaitseministeeriumi uus veteranipoliitika, siis Eesti Eruohvitseride Kogu tahab rajada mälestussamba 650 Eesti ohvitserile, kelle hukkas Nõukogude võim, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Kui seda võrrelda aastatel 1939–1950 Poola ohvitseride represseerimisega, siis võttes arvesse riikide elanike arvu, on Eesti kaotused tunduvalt suuremad. Sisuliselt on see teine Katõn,” seisab eruohvitseride kogu, vabadusvõitlejate liidu ja piirivalve ohvitseride kogu ühisavalduses.
Mälestussammas kannaks kõigi Nõukogude võimu poolt represseeritud ja hukatud ohvitseride nimesid ja auastmeid.
„Mälestusmärk peab paiknema kõigile nähtavas ja kergesti ligipääsetavas kohas, kus on võimalik korraldada ka mälestusüritusi. Jõudsime ühisele järeldusele, et kolonelleitnant Jaak Haua poolt pakutud mälestusmärgi asukoht endiste Tondi kasarmute taga ei sobi,” lisatakse pöördumises. „Meie seisukoht mälestusmärgi asukoha kohta on, et see peab asuma Vabadussõja võidusamba, okupatsioonide muuseumi ja admiral Johan Pitka mälestussamba läheduses, näiteks võidusamba tagusel alal Ingeri bastioni müüri ääres või Wismari tänava haljasalal Pitka mälestussambast Toompuiestee poole.”
Tallinna linnavalitsusele, kaitseministeeriumile ja kaitseväe peastaabile saadetud pöördumisele on õla alla pannud kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Eesti ohvitseride traagiline saatus Teise maailmasõja ajal ja pärast seda vajab mälestamist kõige väärikamal moel,” leidis Terras. „Ohvitseride mälestuse jäädvustamiseks püstitatud mälestussamba paiknemine kõigile nähtavas ja kergesti ligipääsetavas kohas on kindlasti selle eeldus.”
Eruohvitserid pidasid lisaks kesklinnale asukohana mõeldavaks ka Maarjamäe mälestusväljakut, kuhu võiks kavandatava mälestussamba rajada.
BNS
