13. oktoober 2014
Lgp. Vaba Eesti Sõna toimetus!
Viimases ajalehe numbris (2. oktoober) ilmus Aime Andra sulest artikkel Eesti Rahvuskomitee Esinduskogu koosolekust 27. septembril, ning paneeldiskussioonist ja õhtust, millal jagati ERKÜ auhinde väljapaistvatele isikutele ning organisatsioonidele, kaasa arvatud Nordic Press ja Vaba Eesti Sõna. ERKÜ-l on hea meel, et ajalehe esindajad olid kohal ja kiiresti avaldati informatsioon toimunust.
Artikkel ilmus esilehel, kus tavaliselt ilmub reportaaž sündmusest. Ajakirjanduse standarditega harjunud inimene oletaks, et reportaažis ilmuvad faktid ja erapooletu kirjeldus sellest, mis on toimunud ja et isiklikud arvamused esinevad kas lugejakirjas või ajalehe juhtkirjas. Kuid juba esimese paragraafi lõpus ilmus artikli kirjutaja kriitika inglise keele kasutamise kohta, mis jätkus mitu korda, eriti teravalt artikli lõpus. Mitte ainult ei rikkunud see artikkel ajakirjanduse tavasid, vaid jätab mulje, et see kajastab ka Vaba Eesti Sõna toimetuse arvamust. Kui see nii on, oleks see pidanud olema juhtkirjas öeldud.
ERKÜ oli igas teates maininud, et paneeldiskussioon toimub inglise keeles. Võib oletada, et iga kuulaja oli sellest teadlik ja siiski oma otsuse teinud, et kohale tulla. Mitte eesti keelt rääkivad abikaasad, noored, ja sõbrad ei tule kohale, kui nemad ei saa keelest aru – ja ERKÜ tahtis paneeldiskussiooni informatsiooni kõigile kättesaadavaks teha, sest teemad olid tähtsad.
Kui meie ei arvesta nendega, kes eesti keelt ei oska või ei oska piisavalt, et tõsisest diskussioonist aru saada, on varsti meie saalid veelgi tühjemad kui praegu, ja siis küsitakse, kus on meie noored?
Connecticuti Eesti Kooli otsus tuua noori kohale oli teretulnud, kuna teemasid mida arutati, tavaliselt koolis ei käsitleta. Tõesti paneb imestama väide, et “paljud vanavanemad ja lastevanemad eriti taunisid [inglise keele kasutamist] kuna CT Eesti Täienduskooli tunnid jäid ära ja noored, selle asemel, et eesti keelt õppida, olid sunnitud kuulama ettekandeid inglise keeles, mis mõnelegi olid vast arusaamatud”`. On raske uskuda, et noored, kes käivad ju ingliskeelsetes koolides, oleksid eestikeelsetest ettekannetest paremini aru saanud kui ingliskeelsetest või et neid sunniti inglise keelt kuulama. Isiklikult kuulsin ainult kahelt inimeselt nurinat keele üle ja üks oli Aime Andra.
ERKÜ esindab kõiki Ameerika eestlasi, olenemata eesti keele oskusest. ERKÜ ülesanne ei ole eesti keele õpetamine. Proovime kontakti pidada ja informatsiooni edasi anda nii, et see jõuaks kõige paremini kohale, kas eesti keeles ja/või inglise keeles. Kui meie seda ei tee, oleme kaotanud palju noori, kellel oleks huvi ameerika eestlaste tegevuse vastu.
Marju Rink-Abel
ERKÜ esimees