Viljandimaal Navesti jõe ääres jagatakse vanarahvatarkusi taimede väe ja selle kasutamise kohta nii eestlastele kui kaugematele turistidele.
Energia talu peremees Aivar Siim näitab suurte lehtede ja rohekaskollaste õitega taime: “See on kortsleht. Vanasti usuti, et kui hommikuti pesta nägu selle õitele kogunenud kastepiiskadega, hoiab see igavesti noorena. Lisaks on kortsleht ka naistehaiguste vastu.”
Nii algab Suure-Jaani lähedal paiknevas Energia talus tüüpiline taimeretk, mille käigus tutvutakse paljude siinses looduses ja ka aias kasvavate ravimtaimedega. Kel aga soov mingi kindla häda vastu loodusest rohtu leida, sellele annab peremees nõu nii palju, kui asjast teab.
“Jagame väikseid nippe ja nõkse meie vanarahvatarkusest,” märgib Aivar Siim. Kusjuures tallu retkele tulnud vanematelt inimestelt on nad ise tihti huvitavaid pärimuslugusid kuulnud, nii et õppimine on vastastikune.
“Mõte turismile rohkem tähelepanu suunata tuli kohe, kui 15 aastat tagasi ravimtaimi kasvatama hakkasime,” räägib peremees. Ka huvilised ise käisid peale, et saaks väega taimede maailmast rohkem osa. Turism on talus teesegude valmistamise kõrval jõudsamalt arenema hakanud viimasel viiel aastal.
“Meil oli oma nägemus suuremast teemajast, grillikojast ja vaatetornist jõe kaldal,” räägib perenaine Tiiu Siim. Pererahvas on rahul arhitektidega, kellega leiti üks hingamine ja lõpptulemusena valmis loodusesse sobituv hoone. Klaasist seintega teemajja mööbli leidmine oli aga paras peavalu.
“Lappasime mitmeid katalooge, kuid ei leidnud sealt midagi sobivat,” meenutab perenaine. Peremehele jäi lõpuks ühel messil silma plastist liivakellakujuline istumisalus, mis meeldis mõlemale. Hinda uurides selgus, et üks tumba maksab 2500 krooni, neid oleks aga olnud vaja mitukümmend.
“Mõtlesin, et liivakellakuju ideed võiks edasi arendada, aga mööbli hoopis puidust teha,” räägib peremees. Suure-Jaanist leiti ka meister, kes lauad ja toolid pakkudest valmis saagis.
Tänavuse Suure-Jaani muusikafestivali raames toimus teemajas kontsert, mida nautis nii majas sees kui ees murul kokku 120 inimest. “See muusikafestival on nagu minu laps,” ütleb perenaine, kes vedas festivali kuus esimest aastat. Ühel hetkel tuli aga langetada valus otsus – kas arendada talu või kultuuri, ja ta valis talu.
Nüüdseks looklevad hurmavalt lõhnavate ravimtaimepõldude vahel energia-, rahustav ja stressirada. Raja ääres kasvavad vastavalt energiat andva, rahustava või stressi vähendava toimega taimed, nii et igaüks saab jalutamiseks valida endale sobivaima ja kõigi meeltega taimede väge sisse ahmida.
Kui parima puitehitise konkursil ära märgitud teemaja koos vaatetorni ja grillikojaga valmis juba tunamullu, siis eelmisel aastal said valmis samade arhitektide projekteeritud seminarimaja ja ökospaa.
35 inimest mahutava energeetilise seminariruumi põrand on valmistatud siberi lehisest, mis on rahustav puu, pehme ja kiirgava energiaga, andes elujõudu. Ökospaas saab aga lisaportsu elujõu ammutamiseks nautida ravimtaimedega mullivanni, segada Energia talus kasvatatud taimedest, turbast, savist või soolast näo- ja kehamaski ning sellel saunalaval nahka imenduda lasta.
“Takjajuureleotisest saab hea juuste loputamise vahendi, aga takjaleht tuleks lavale minnes istumise alla panna,” jagab nippe Aivar Siim. “Rabarberileht on oma hapete tõttu tegelikult veelgi parem – see elavdab vereringet ja aitab tselluliidist lahti saada.”
Sauna järel on võimalus kasta ennast külmaveetünni või sauna akna all voolavasse jõkke. Jõe kaldale on külvatud nõmm-liivateest vaip, mille peal pikutades või ennast veeretades on võimalik taimede energia enda sisse laadida.
Ka öömajale on pärast ravimtaimepõldude vahel veedetud päeva võimalik jääda. Noorpaaridele või armuleegi hõõgvel hoidjatele pakutakse romantikapaketti, mis sisaldab romantilist õhtusööki, paadisõitu Navesti jõel, õhtul küünlavalgel roosiõitega mullivanni ja ööbimist luksuslikus noorpaaride sviidis.
“Romantiline pakett ongi meil kõige populaarsem,” tunnistab perenaine. Kuna seminarimajas on ka tunnustatud köök, saavad nad pakkuda täisteenust, kuhu kuulub toitlustamine.
“Püüame oma toitude garneerimise juures kasutada ravimtaimi ja -õisi,” tunnistab Tiiu Siim. “Restoranides pole tihtilugu värsket võtta, meil tuleb aga vaid põllule minna.”
Maaleht/VES
