Tulin hiljuti tagasi LääneSiberist Tyumenist ja sealsed kolleegid kiitsid, et üle aastate oli Siberis tõeline külmlumine Siberi talv. Just seline talv meeldib siberlastele, aga meeldiks kindlasti ka meile, kes me end samuti põhjamaalasteks peame.
Ei tea, kas viimase aja segaduste ja pingete allikaks on olnud selle aasta vilets talv, mis ei pakkunud meile küllaldaselt talverõõme ja lund. Tyumenis nägin ka ühte toredat märki, mis seotud emadega. Ühes väikses pargis oli just avatud laste mänguväljak ning selle juurde oli pandud ilus pronksist ema kuju. Kuju oli omamoodi ebatraditsiooniline, sest ema oli kujutatud rasedana, kes varjab oma hõlsti serva all veel kahte väikes last. Autor oli kahtlemata andekas skulptor, sest selles kujus oli nii dünaamikat kui erilist soojust, et kõik kes seda kuju vaatavad, saavad aru, mida emadus siis tähendab. See on naise eriline võime pakkuda kasvavale lapsele turvalisust.
Seetõttu räuskav agressiivsus on just midagi vastandlikku emadusele ja emaks olemisele. Ei tea, kas tänases Eestis on põhjuseks vilets talv, aga kevadises jahedas õhus on pidevalt tunda mingeid pingeid, mis siis suvalisel põhjusel keevaliseks vaidluseks üle kasvavad.
Emadepäeva tähistamine on Eestis seotud riigi presidendi institutsiooniga. Naljakal kombel, seni kui meie presidendid olid mehed, polnud nagu pingeid aasta ema valimisega ega väljavalitu austamisega. Nüüd, kui riigi presidendiks on naine ja nelja lapse ema, siis on kuidagi tekkinud isegi lausa inetuks minev diskussioon, et kes ikkagi on väärt olema emana esile tõstetud ja kas pjedestaalile tõstetav naine peaks olema abielus nagu nõuab Naisliit. Tahan rõhutada, et emadepäeva pidamise üle täna Eestis diskussiooni pole, pigem selle üle, et kas Eesti Naisliit koostöös Vabariigi Presidendiga peaks oma senist traditsiooni jätkama või seda muutma. Arutluse objektiks on naise positsioon, kes siis Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval, 24. veebruaril 2018 astub presidendi kutsutud külaliste rivi alguses rambivalgusse. Kui kaks aastakümmet pole see olnud probleemiks, mille üle meedias lahinguid lüüa, siis nüüd paistab see olevat muutunud probleemiks.
Tuletame meelde korraks ajalugu ning meenutame, et aasta pärast on põhjust üle maailma meenutada 110 aasta möödumist, kui USAs esmakordselt emadepäeva tähistati. Eestis möödub tänavu 85 aastat esimesest emadepäeva tähistamisest Uderna koolis piduliku koosviibimisega ja aastal 2018 saame rääkida juba 85 aasta möödumisest üleeestilisest emadepäeva tähistamisest. Järgmisel aastal möödub kolmkümmend aastat (1988), kui Eestis taastati emadepäeva traditsioon ning möödub kaks aastakümmet, kui Eesti Naisliit koos meestelaulu seltsiga ja riigi presidendi osavõtul on korraldanud emadepäeva kontserdi Estonia teatris, kus siis ühele emale antakse selle aasta eriline tunnustus – nimetades ta aasta emaks.
Seega emadepäeva tähistamine Eestis on seotud üle maailmse emadepäeva liikumisega ja me oleme pärast aastat 1991 naasnud enne Teist maailmasõda Eestis väljakujunenud emadepäeva traditsiooni juurde. Põnev on võrrelda aasta ema ümber tekkinud vaidlust isadepäeva analoogse traditsiooniga ja siin pole näha taolisi veriseid lahinguid meedias. Ka isadepäeva puhul võiksime lüüa lahinguid, kas isa õigus on lapse bioloogilisel isal või siis mehel (naisel?), kes lapse üles kasvatas. Aga Eesti on täna isade teemal väga habras maa ja iga mees, kel jõudu ning julgust olla isa ning hoolitseda naise ja laste eest, on suurt austust väärt. Seetõttu paistavad mehed olevat enam solidaarsed ja ei tõsta tühjast tüli.
Mul isiklikult on väga kahju, et isegi meie meedia poolt “räuskavaks vähemuseks” nimetatud kõige olemasoleva vastane liikumine on võtnud ette aasta ema instituudi tümitamise. Rõhutan veelkord, et vaidlust emadepäeva üle tegelikult pole. Vaidlus käib vaid presidendi vastuvõtule eristaatuses saavast emast. Selle üle käivad tulised vaidlused erinevas peremudelis elavate naiste vahel.
Meil kõigil olemas emad ja inimesed, kes meile on eriti kallid ning keda me emadeks peame. Seetõttu saavad kõik emad Eestimaal sellel ilusal maipäeval kingid, lilled ja head soovid. Aasta ema 2017 tasub kindlasti ka valida, sest kõik emad saavad aru, et see omamoodi sümboolne samm – mille sümboolsus on just selles, et riik hindab emasid ja aasta ema astub ka riigi sajandal sünnipäeval riigi presidenti tervitama kohe peale ekspresidenti ja tema abikaasat.
Rääkides emadepäevast, tahaks omaltpoolt pakkuda teistele järgimiseks meie pere väikse traditsiooni. Meie peres tähistatakse koos laste sünnipäevaga alati ka ema sünnipäeva. See on isa ülesanne, et kui peres on lapse sünnipäev, siis toob isa emale lilled ja väikese kingi, sest iga laps peres on kui väike ime ja emal on eriline roll nii ime sünnis kui üleskasvamises. Emal, kes on kinkinud maailma enam lapsi, on seega ka enam pidulikke emapäevi, kus teda selle imelise oleku eest tänatakse!
Kinkigem siis emadele lilli nii emadepäeval kui ka iga lapse sünnipäeval ja vahel ka lihtsalt mingil vahepealsel päeval – kui Teile teie ema eriliselt meelde tuleb. Ilusat emadepäeva kõigile meie tublidele emadele!
Peeter Järvelaid
