21. novembril oli mul suurepärane võimalus osaleda Tallinnas Swissotelis peetud rahvusvahelisel konverentsil „Energiavarustus tuumaenergiata?“, mille organiseerijateks olid Koolituskeskus Pro Patria, Konrad Adenaueri Fond ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo.
Konverentsi avas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek, tema järel võtsid sõna Konrad Adenaueri Fondi Läänemerekoostöö juht Andreas Michael Klein ja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Konverentsi juhatasid Tunne Kelam ja Trivimi Velliste. Konverentsi keeled olid eesti ja inglise keel.
Endine riigikogu Roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fondi ekspert, ei varjanud oma vastumeelsust tuuma-energia suhtes. Tal oli hea meel võimaluse üle rääkida tuumaenergia kasutamise pikaajalistest tõsistest hädaohtudest.
Wolfgang Eichhammer, Fraunhoferi Süsteemide ja Innovatsiooni Uuringute Instituudi ekspert (Saksamaa) küsis, kas energiatõhusus on säästva ja keskkonnasõbraliku energiapoliitika võti?
Marjo Matikainen-Kallstrom, Soome parlamendi majanduskomisjoni ase-esimees selgitas seda, kuidas soomlased kasutavad erinevaid energia tootmise viise. Kuna ta rääkis inglise keeles, siis muigasin rõõmsalt, kui ta hääldas fossil fuels (fossiilkütused) nagu fossil fools (fossiil-lollid), mis on tegelikult väga täpne väljend nende kohta, kes ikka veel kaitsevad põlevkivi kasutamist energia tootmiseks.
Pärast vaheaega rääkis Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp üsna ausalt ja avameelselt olukorrast Eesti energiaturul. Tema kiituseks pean ütlema, et ma isegi vaatasin konverentsi programmist järele, kas ta pidi kõnelema tuumaenergia poolt või vastu. Olen kindel, et Andres Tropp on õige mees õigel kohal, sest ta ei libisenud alternatiivenergia teemast niisama üle, vaid käsitles kõiki võimalusi võrdselt, tunnistades ka tuumaenergia kasutamisega tekkivaid probleeme.
Rokas Zilinskas, Leedu parlamendi tuumaenergeetika komisjoni esimees selgitas Leedu seisukohta tuumaenergia küsimuses. Kuulsime ka, kuidas leedulased käivitavad uuesti oma tuumaprogrammi. Minu seisukoht on, et Eesti ei tohiks kunagi isegi mõelda tuumaenergia kasutamise peale, vähemasti ei peaks tuumajaam asuma siin. Kui leedulased tahavad sellist riski võtta, siis on see muidugi nende otsustada.
Väga usutavalt rääkis kaitseminister Mart Laar sellest, kuidas energiasõltumatus või energiavabadus võib mõjutada kogu rahva julgeolekut. Mis mulle väga meeldis, oli tema silmatorkavalt aus hinnang sellele, kust meie julgeolekuohud lähtuvad. Tema sõnutsi peame olema rohkem kui valvsad ja tegema kõik, et end võõrutada seotusest Vene energiaallikatega.
Rootsi välisministri Carl Bildti nõunik Olof Ehrenkrona andis ülevaate energiaturvalisusest üleilmastumise tingimustes.
Kevin Rosner, ajakirja Energy Security toimetaja rääkis sellest, et tuleb kaotada lõhe energeetika ja rahvusliku julgeoleku vahel.
Konverentsi lõpul sai sõna Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Ta tunnustas konverentsi sõnavõtjaid ja mul oli hea meel kuulda, et ta lubas sarnaseid arutelusid jätkata.
Päris konverentsi lõpus sain ka mina sõna võtta ja oma arvamuse välja öelda. Ma avaldasin arvamust, et Eesti valitsus peaks hoopis tõsisemalt toetama alternatiivenergia tootmist, eriti mis puudutab päikeseenergia kasutamist. Läti on valmis ostma meilt kogu puhta energia, mis meie talunikud suudavad toota. Kui meie majandusminister ei oleks nii hõivatud sellega, et toetada Eesti Energiat, mis kasutab eilseid energia-allikaid, võiks meist saada innovaatilised homse energia tootjad.
Viido Polikarpus
