• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eestluse tulevik – must lagi või sinine taevas?

VES by VES
9. jaanuar 2017
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje Kiin 2Uue aasta saabumisel mõtleme ikka rohkem kui argipäeviti tulevikust, nii  lähedaste kui oma rahva ja maailma tulevikust, aga ka isiklikest tulevikuplaanidest. Tulevikumõtted ei peaks aga piirduma ainult unistuste ja soovmõtlemisega, vaid võiksid toetuda tegelikus, juba toimivas ja toimuvas elus peituvatele võimalustele, mida me pole osanud veel ära kasutada või märgata.

„Eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik“ – niisuguse paljulubava ja pretensioonika pealkirjaga ilmus aastalõpu Postimehes kolme teadlase pikem essee, mis tugineb 2017. aasta kevadel ilmuvale Eesti inimarengu aruandele. Selle autoriteks on Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas.

Autorite põhisõnumid kõlavad positiivselt. Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist on saamas sisseränderiik: 2015 registreeriti Eestisse saabujaid rohkem kui siit lahkujaid. 6000 inimest otsustas 2015. a.  luua kodu Eestis.  Ligi pooled sisserändajaist on  Eestisse naasjad. Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on Eestis välismaal töötamise kogemusega inimeste osakaal üks suurimaid Euroopas. Viiendik saabujaist on mujalt Euroopa Liidust ja kolmandik nn kolmandatest riikidest väljastpoolt  Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast.

Eesti kuulub väga kõrge inimarengu indeksi väärtusega riikide rühma ning moodustab selle rühma keskmisest indeksi väärtusest 96%. Aastail 1990-2015 kasvas inimarengu indeks Eestis kiiremini kui enamikus teistes EL riikides, meist kiirem muutus oli vaid Iirimaal ja Horvaatias. ELi uutest liikmesriikidest on meist suurema inimarengu indeksi väärtusega Sloveenia ja Tsehhi Vabariik, oleme selles riikide rühmas kolmandal kohal.

Samas moodustab Eesti inimeste sissetulek vaid 61% kõrge inimarengu tasemega riikide keskmisest. Kiire arenguga on kaasnenud suurenev ebavõrdsus: Gini indeksi järgi oleme Euroopa Liidu riikide võrdsuskaalal tagantpoolt neljandad, meist suurem ebavõrdsus on Lätis, Leedus ja Rumeenias. Madalad palgad ja pensionid meelitavad eestlasi välja rändama Läände, mistõttu on Eestist saanud tegelikult omamoodi rände vaheriik: kaotame elanikke kõrgema heaoluga ELi riikidele, võidame elanikke idapoolsetest vaesematest riikidest.  

Sellise kahesuunalise rände tulemusena on Eesti rahvastik viimase 25 aasta jooksul nihkunud korraga kahes vastandlikus suunas. Ühelt poolt on kasvanud eestlaste osakaal rahvastikus: kui see oli nõukogude aja lõpuks langenud dramaatiliselt 62%le (1941 oli eestlaste osakaal 91%), siis nüüdseks on see taastunud 70%ni.  Teisalt on suurenenud Eesti elanike keeleline ja kultuuriline mitmekesisus, milles teadlased näevad peamiselt kultuurilisi avardumise ja arengu võimalusi, kuid ei märka või vaatavad meelega mööda keelepoliitika lõdvenemisega seotud ohtudest eesti keele, teaduse ja kultuuri tulevikule.

Teadlased nendivad, et praegune Eesti toimib reaalselt kolmes keeles: eesti, vene ja inglise, ülikoolides ja rahvusvaheliselt tegutsevates ettevõtetes kasutatakse iga päev üha enam inglise keelt. Ka Euroopa Liidu ametnikega suhtlevad riigiametnikud peamiselt inglise keeles. Seoses NATO vägede Eestisse tulekuga ning püsivaks muutunud ühisõppustega ollakse ka Eesti sõjaväes praktiliselt valmis üleminekuks inglise keelele. Ometi on Eesti riigikeeleks endiselt eesti keel. Kui USAs saadetakse Balti riikidesse missioonidele tulevaid sõjaväelasi, diplomaate, luuretöötajaid intensiivsetele keeltekursustele ja koolitatakse praegu aktiivselt välja siinse regiooni keeletestijaid, siis küsin, miks ollakse Eestis valmis vabatahtlikult oma keelest loobuma ja nii kergesti üle minema inglise keelele. Keegi ei aseta meie eest maha piiri, kust alates „kas siis selle maa keel“ ei võiks, ei saaks, ei peaks. Selle piiri peame ise määrama ja seda tõhusalt kaitsma.

Poliitiline surve eesti-vene kakskeelsusele on viimasel ajal samuti tõusnud koos inglise keele massilise omaksvõtuga. Ehkki Euroopa Liitu kuulumine on tõstnud eesti keele staatust, sest eesti keel on ametlikult üks Euroopa Liidu asjaajamise keeli, kõlab see üha rohkem pelga loosungi, mitte tõsiselt võetava põhimõttena. Kuidas saab eesti kultuur põhineda ka tulevikus eesti keelel, nagu teadlased kinnitavad, kui selle kasutusvaldkondi üha enam lausa valdkondlikult ahendatakse ja piiratakse? Neid reaalseid ohte teadlased paraku ei sõnasta või ei teadvusta, sestap puuduvad nende artiklist ka ettepanekud, kuidas neid ohte vähendada või vältida.

On oluline, et tänapäeva eestlust nähakse avaralt üleilmsena, hargmaisena, üle maailma paiknevate sümboolsete Eesti valdade ja linnade kogumina, mitte üksnes ja ainult Eestis elamise ja tegutsemisena, sest selline on tänane tegelikkus – vähemasti viiendik meist elab kas ajutiselt või alaliselt väljaspool Eesti territooriumi. Jah, kultuurilist mitmekesisust võib küll Eestis toetada, kuid eestluse tuleviku seisukohalt on veelgi olulisem eestluse jõulisem, sihipärasem toetamine selles kasvavas Eesti osas, mis asub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kelle identiteet kuulub Eestile.

Suures, haritud ja heade keeleoskustega hargmaises eestlaste kogukonnas võiksime selgemalt näha Eesti kultuuri ja majanduse kasutamata potentsiaali, mitte väljarändest johtuvat kaotust. Hargmaise eestluse tugevusvaru on seni kasutamata vähemasti kahes mõttes: Eesti ühiskonnas ajalooliselt juurdunud korporatiivsus ja suletus kipub tõrjuma väljastpoolt tulijaid kui ohtlikke konkurente kitsaks ahistatud erialaturul; teisalt  ei osata kasutada ära välismaal töötavate eestlaste erialaseid oskusi (näiteks turunduses või juhtimises) Eesti toodete ekspordivõimaluste leidmisel või Eesti kultuurisaavutuste tutvustamisel. Mitmekeelse perega Eestisse naasjad kurdavad suuri raskusi laste koolipanekul, sest Eesti koolisüsteem polevat veel piisavalt paindlik ega vastuvõtlik välismaal õppinud lastega kohanemiseks.

Lõpetuseks hea näide sellest, kuidas Eestist väljarännanud eestlased hoiavad praegu välismaal koos eesti kogukondi, keelt ja kultuuri: enamus välismaal ilmuvate eestikeelsete ajalehtede toimetajaist  on  Eestis sündinud ja hariduse saanud. Avatud maailmas sõltub eestluse tulevik igaühest meist, olenemata sellest, kus maailma otsas me armastame, elame, töötame.

 

Sirje Kiin

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Eesti on jaanuari algusest Balti koostöö eesistuja

Lakewoodi Eesti Ühing soovib head uut aastat!

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?