• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eestlastest välismaal

VES by VES
14. märts 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Võrgukommentaare lugedes jääb mulje nagu oleks Eestist lahkumine kodumaa reetmine. Seda on pahaks pandud neile, kes põgenesid 1944. aastal uue okupatsiooni eest. Jääb mulje, nagu oleks pidanud isegi naised ja lapsed jääma kohale ja võitlema viimase veretilgani või laskma end viia Siberisse. See on nagu kaja sovetiajast, kus loeti reeturiteks kõiki, kes katsusid pääseda tolleaegse võimu haardest, kas välisreisidel valvureid ninapidi vedades või mõnda auku raudeesriides leides.

Selmet tunda rõõmu selle, et nii paljudel õnnestus pääseda vabasse maailma, kus nad tihti oma ainukese varaga: kaks kätt ja hea mõistus, said läbi lüüa ja olla vastukaaluks propagandale õnnelikust elust raudeesriide taga. Mõned eriti kibestunud kommenteerijad ei kohku tagasi väitmast, et põgenikud tegelikult olid alatud röövlid ja vargad, kes lasid jalga omastatud saagiga.

Põgenikud ei mänginud mingit osa Lääne kriminaalstatistikas. Seda tegid pärast taas-vabanemist ja piiride avanemist välismaale siirdunud sovetiaja väljaõppega kuritegelikud elemendid, kelle eest veel praegugi siin hoiatatakse. Neid tasakaalustavad siiski paljud korralikud eestlased, kes täiendavad välismaal oma haridust, samuti on siirdunud otsima tööd ja paremat palka.

Väljaränd on alati olnud tavaline nähe, mitte ainult majanduslikel põhjustel, vaid ka huvist tundma õppida teisi maid ja rahvaid ning kasutada uusi võimalusi. Majanduslik kitsikus on viinud paljud Ameerikasse, välja rännati ka vana Eesti Vabariigi ajal. Tänapäeva väljaränd mõjub eriti valuliselt demograafilistel põhjustel. Tuleb sellega arvestada, et osa lahkunutest pöördub tagasi ainult sünnimaa külastamiseks.Nende tagasipöördumise võimalused on aga suuremad kui olid pagulastel.

Endiste pagulaste vanem põlvkond on lahkumas. Eestlust viib veel edasi osa teisest põlvkonnast, kuna kolmas jääb enamikus ainult eesti juurtega põlvkonnaks. See on loomulik areng. Välismaisele eestlaskonnale on aga tulnud juurde värsket verd, nimelt välismaale haridust täiendama ja tööd otsima siirdunud nooremad eestlased, kes tihti hoiavad omavahel kokku ja hoolitsevad Eesti traditsioonide säilimise ja lastele keeleõppe eest.

Välismaale siirdunud noored eestlased võtavad Eesti meedias vahetevahel sõna, aga neile ei saa osaks palju arusaamist. Mõnikord kirjutavad ka välismaa eestlasi külastavad uurijad, kes teevad seda asjalikumalt. Viimati kirjutas sellel teemal kirjanik Andrus Kivirähk, kelle sümpaatsed laiahaardelised kirjanduslikult vormitud mõtted väärivad tsiteerimist. Ta kirjutab muuseas (Eesti Päevaleht 15.01.): „Nagu teada, on ajalugu ikka armastanud eestlasi mööda ilma laiali pillutada. Ning kui ajalugu parajasti puhkabki, siis lähevad nad ise – seiklema, õnne või paremat nina-esist otsima, kuidas keegi. Ainult rangelt valvatud riigipiir ja kangelaslik Punaarmee suutsid mõnda aega eesti rahvast kodus hoida. Aga niipea kui Eesti taasiseseisvus, pandi hõlmad jälle vöö vahele. Seetõttu ei leia vist varsti enam ilmas maad, kus poleks end sisse seadnud elujõuline eesti kogukond. Mis omakorda tähendab, et kui Artur Rinne sõitis veel ringi mööda Eestimaa kolhoose, siis tänapäeva kunstimeistrid võivad sõita ringi mööda maailma erinevate riikide Eesti Maju. Viimaks võõrsil elavaile rahvuskaaslastele külakosti, nii nagu Jaroslavli kunstiansamblid viisid seda eesti sõduritele Nõukogude armees.“

Ta jätkab: „Möödunud aastal (…) külastasin mina isiklikult Londonit, Münchenit, Kopenhaagenit ja Helsingit – ja kõikjal ootasid mind ees eestlased. Muud keelt peale eesti keele läks vaja vaid kõrtsis õlle tellimiseks. Eestlased katavad maailma otsekui mingi silmale nähtamatu ämblikuvõrk, nad on just nagu üks suur salaordu, mis tasahilju aina uusi positsioone hõivab. Eestlased pole nagu hiinlased, kes levivad otsekui kiiresti laiali voolav tindiplekk. Nad ei moodusta omaette linnaosi, aga ometi on nad kõikjal olemas ja ootavad sind ees, kuhu sa ka ei läheks. See on nagu mingi hästi korraldatud vandenõu, mille olemasolust lihtsameelsed põliselanikud midagi ei aima. Olen välismaal elavate eesti lastega kohtudes alati rääkinud, et teil on olemas oma salaelu ja oma salakeel, milles te saate lugeda salaraamatuid, millest teie koolikaaslased iialgi midagi teada ei saa. Kas see pole uhke tunne?“ Aga loomulikult ee-listab ta elada Eestis: ”Otsida paremat on kahtlemata vaba inimese õigus vabal maal. Ja elada mõni aasta võõrsil ei tee kellelegi liiga, pigem tuleb kasuks. Lõppude lõpuks elasid nii Hurt kui ka Köler omal ajal väljaspool Eestit, aga eesti asja ajasid nad ometi. See kõik on tõsi. Ent ometi… Mingi imelik armukadedus tõstab pead. Et – nad on ju meie omad! Ja ka kerge arusaamatus: kuidas nad viitsivad? Teele uut elumaja on tore vaatamas käia, aga kodus on lilled, heinamaa, päikesepaiste…“

Nende tähelepanekutega on põhiline olukord ja probleemid üsna mõistvalt valgustatud.

Vello Helk

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Eesti Euroopa viie kõige hoolivama maa hulka!

Long Islandil pühitseti Eesti Vabariigi 93. aastapäeva

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?