Enn Hallik
Veebuari esimesel reedel Hiina pealinnas Pekingis alanud taliolümpiamängud algasid eestlastele tegelikult juba enne, kui meie peamine medalilootus trikisuusataja Kelly Sildaru ja murdmaasuusataja Martin Himma avatseremoonial sinimustvalget kandsid.
Sekkus Covid-19 viirus, mis ikka veel laialdaselt levib ja mida mängude korraldajad hiinlased paaniliselt piirata üritavad. Kõigepealt andis Pekingisse saabudes positiivse proovi suusatree-ner Riho Roosipõld, seejärel viidi samal põhjusel karan-tiinihotelli laskesuusataja Susan Külm ja ohtu sattus seega Eesti teatenaiskonna start. Ning mis kõige hullem – kaks halba koroonaproovi järjest andis ka Eesti üks medalilootusi neil mängudel kahevõistleja Kristjan Ilves. Kel ilmnesid ka kerged haigusnähud ja kes viidi see-pärast veel rangemate reegli-tega isolatsioonihotelli. Kus ta on praegugi.
Praeguseks on nii suusa-treener kui laskesuusaneiu taas vabad ja tegutsevad, Ilvese olümpia on aga suure tõenäosusega lõppenud. Sest üks distants on temata läbi ja suure mäe hüpetega võistlus-alaks pole nelja seina vahel olnud sportlase vormist ilmselt enam palju järel, isegi kui ta veel mäele ja rajale pääseks. Aga sellest on väga kahju, sest viimased aastad vaid olümpia nimel elanud ning Norra koondisega koos elanud Ilves tõusis enne Pekingit selgelt maailma kuue parema kahevõistleja sekka. Enne olümpiat ringles ta MK-etappidel, kus pääses teise ja kolmanda kohaga pjedestaalile, hea hüppajana läks korduvalt liidrina suusa-rajale, kus ta on ka oma taset tõstnud. Esimesest šokist üle saanuna ütles Ilves isolatsioonitoast siiski – olen olümpiaga rahu teinud, kui ei saa siin võistelda, siis pole parata. Elu läheb edasi, kohe tuleb Otepääl MK-etapp, seal annan endast parima.
Kristjan Ilves pole siiski 24. järjekorranumbrit kandval taliolümpial Eesti suurim lootus. Selleks on koguni kolmel alal startiv freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Kes elas ka Pekingisse saabudes üle ärevaid hetki, kui talle öeldi, et sinu koroonaproov on ebaselge, istu nüüd ja oota. Õnneks läks siiski hästi ja Kellyl on nüüd esimene startki tehtud. Midagi suurt Sildaru oma kõrvalalal Big Air hüpetes ei lootnud ja need tähed jäid ka taevast alla toomata. Esimene katse ebaõnnestus, teise tegi Kelly oodatud tasemel, kolmandal tuli maandumisel suusk alt ära. Kirja läheb kahe parema katse punktisumma, Sild-arule andis see aga 17. koha, mis tosina finalisti sekka ei viinud.
Aga ees on tema trumpalad rennisõit ja pargisõit. Lootu-si medaliteks on, sest Sildaru oli jaanuaris USAs Mam-moth Mountainis MK-etapi rennisõidus teine ja pargi-sõidus võitja. Seejärel osales ta taas Aspenis X-mängudel, kus võitis rennisõidu ja tegi sellega rekordi – tal on nüüd teismelisena ekstreemspor-diolümpialt võidetud kümme medalit, nende seas kuus kulda. Sildaru peamised konkurendid olümpial nii renni- kui pargisõidus on hiinlanna Eilen Gu ja prants-lanna Tess Ledeux, aga kui eesti neiul midagi päris untsu ei lähe (miks peaks?), võiks ka meie lipp medalitseremoonial lehvida.
Kelly Sildaru 17. koht on seni eestlaste parim koht Pekingis, aga eneseületusi ja tublidust on välja tuua teisigi. Iluuisutaja Aleksander Selevko kukkus raskelt treeningul, lasi õla haiglas paika panna ja ikkagi võist-les. Oli küll 28. ehk eelvii-mane, aga vapper ikka. Alvar Johannes Alev tegi 15+15 km suusavahetusega sõidus elu parima esituse ja oli vaatamata suusakepi pu-runemisele ja krampidele 33. USAs üles kasvanud, aga Otepää juurtega mäesuusataja Kaitlyn Vesterstein sai suurslaalomis tubli 35. koha, noor Kaidy Kaasiku lõpetas naiste 10+10 km suusavahetusega sõidu 39ndana.
Olümpia on küll veel noor ja paljudel jätkub aega end rehabiliteerida, ometi võib nimetada ka ebaõnnestunult startinuid. Seni on rasketes ilma- ja lumeoludes alt läi-nud Eesti ühed televaada-tuimad laskesuusatajad. Nii naiste 15 kui meeste 20 km distantsil oli parim viiendas kümnes, ülejäänud päris võistlejaterivi lõpus. Looda-me, et päike hakkab neilegi paistma ja vähemalt tea-tevõistlustel end rehabilitee-ritakse. Tuletaks meelde, millise valu ja vaevaga ehk veri ninast välja Eesti mehed üldse viimastel MK-etappidel teatesõiduks vajaliku neljanda mehe olümpiale võit-lesid (rahvuste arvestuses tuli edestada Jaapanit ja Slovakkiat) ja Susan Külma koroonaproove.
Olümpia küll veel kestab ja on praegu tähtsaim, aga pole ainus sport selles ilmas. Eesti kontekstis ei saa vii-mase kuu sündmuste juures mööda minna tennisest. Kaks meie parimat Anett Kontaveit (WTA 9.) ja iginoor Kaia Kanepi (oli WTA 115., nüüd on 63.) mängisid Austraalia lahtistel meistri-võistlustel ehk aasta esimesel Grand Slam turniiril. Enne seda jõudis Kontaveit Sydney WTA 500 turniiril poolfinaali, kus kaotas WTA 4. reketile Barbara Krejci-kovale seitsmelt matšpallilt.
Melbourne’is Australian Open’il Kontaveidil loodetult ei läinud, sest ta kaotas juba teises ringis Taani 19-aastasele tõusvale tähele Clara Tausonile. Kanepi seevastu näitas, et vorm võib olla ajutine, talent aga on igavene ja vanus 36 vaid number passis. Nagu ka koht maailma edetabelis. Juba teises ringis võttis Kanepi maailma kunagise esinumbri Angelique Kerberi skalbi, seejärel noppis mitu võitu maailma esiajalõpu mängijate vastu ja 16 parema seas pani nutma ka maailma täna-se teise numbri valgevene-lanna Arõna Sabalenka. Seejärel Kaia Austraalia kuumuses veidi väsis ning kaotas poolatar Iga Swiate-kile (WTA 7.) kolmes setis. Igatahes, braavo, Kaia! Eestis kalutakse praegu WTA 250 turniiri korraldamist, oleks väga vahva kaht oma tähte kodus mängimas näha.
Lõpetuseks – ka tennisenaiste sära pole kõik, mis Eesti sporti praegu ilmestab. Epeevehklemise MK-etapil Dohas hõivasid kogu pjedes-taali eestlanna Katrina Lehis, Nelli Differt ja Erika Kirpu.
Ning Ott Tänak katkestas selgi aastal autoralli MM-sarja avavõistluse Monte Carlos.
