2018. aastal peaks eestlaste eestvedamisel toimuma 350 miljoni osalejaga talgupäev.
2. mail peeti üle Eesti talguid, mida oli kokku ligi 1800 ja millest võttis osa mitukümmend tuhat talgulist. „Teeme ära” meeskonna jaoks on seda aga vähe, sest Eesti piirid on koristusmaaniale ammu kitsaks jäänud.
Maailmakoristuse programmi kaudu on selliseid talgupäevi nüüdseks korraldatud rohkem kui sajas riigis. Sel aastal jõutakse uue verstapostini. Filipiinidel korraldatavale koristuspäevale koguneb ilmselt esimest korda korraga üle miljoni inimese.
Ent plaanid on veelgi suuremad. 2018. aasta sügiseks on seatud ülimalt ambitsioonikas eesmärk: panna 350 miljonit inimest ühe päeva jooksul oma planeeti koristama. 5% elanikke peaks uuringute järgi olema just piisav hulk, et tegevus ei mõjutaks ainult osalejaid endid, vaid kogu ühiskonda laiemalt.
„Labidas on mulda löödud ja töö selle nimel on alanud,” ütles SA Teeme Ära juhataja Eva Truuverk. Paar kuud tagasi sündinud idee hullumeelsus paneb Truuverkil ja tema meeskonnal silmad särama.
Kui seni on programmi aastaeelarvet koostades unistatud miljonist eurost, siis 2018. aasta puhul tuleb rääkida kümme korda suuremast summast. See, kui korraldada kõigi riikide talgud samal päeval ja veel hästi suurelt, eeldab hoopis teist toetust, selgitas Truuverk. Nüüd käib eelarvete koostamine, mis peab andma aimu, kas ambitsioonid mahuvad ka reaalsuse piiresse.
Edu võti on eestvedajad
Programmi hakatakse juhtima Eestist, kuid iga osalev riik peab enda talgute korraldamise ja rahastamisega ise hakkama saama. Eestis asuv keskus jagab oma mudelit ja kogemust ning pakub abi turundus- ja kommunikatsioonimaterjali koostamiseks ja kodulehe loomiseks.
Kõige suuremaks väljakutseks ei pea Truuverk rahastust, vaid välisriikides koordinaatorite leidmist. „Ma arvan, et kõik sõltub eestvedajast. Ma olen ise seda läbi teinud ja näinud korduvalt riike seda ära tegemas. Kui on hea eestvedaja, siis asi toimib,” ütles Truuverk.
Lähiaastatel korraldatakse ülemaailme eestvedajate jaht. „Ega see arv pole ju suur, mida me otsime. Igast riigist on vaja ainult ühte inimest. Meil on vaja 150–200 Rainer Nõlvakut,” naeris Truuverk. Ta kutsus kõiki välisriikides elavaid eestlasi ringi vaatama ja otsima aktivisti, kes võiks hakata selle riigi talgukorraldust juhtima.
Praeguseks on maailmakoristuse võrgustikuga liitunud 112 riiki ja koristustöödel on osalenud 12 miljonit inimest. Kolme aasta pärast loodetakse ühise harja taha saada pea kõik riigid. Visiooni järgi algaksid talgud koos päikesetõusuga Jaapanis ja lõpeksid õhtul Hawaiil. Nii liiguks roheline laine koos kellaajaga ümber maakera ja sama kalendripäeva sisse mahuks üle 24 tunni maailma parandamist.
Iga kord kui Eva Truuverk koristustalgutest välisriikides rääkimas käib, alustab ta ettekannet sõnadega „Puhas loodus algab Eestist”.
Nii koguvad eestlased peale IT-lahenduste loomise maailmas kuulsust ka väga tublide koristajatena. „See on asi, millega saaks Eestit upitada,” ütles Truuverk. „Kõik need 118 riiki, kus koristuspäevi läbi viiakse, tunnustavad ja teavad Eestit kui „Teeme ära” sünnikodu,” selgitas ta.
2008. aastal Eesti talgupäevana alguse saanud ettevõtmine oli esialgu planeeritud ainult ühekordseks ürituseks ja ülemaailmsest edust ei osatud mõelda. Ent pärast esimeste talgute õnnestumist hakkasid teised riigid asja vastu huvi tundma ja suurte koristuspäevade tava levis Eestist välja.