Eestis on Euroopa kõige vanemad õpetajad, pensionieelikutest õpetajaid on kaks korda rohkem kui alla 30-aastaseid. Haridusministeerium usub, et suurema katastroofi hoiab ära kauem töötamine ja koolivõrgu haldusreformiga korrastamine. Koolidel ei jää tihti muud üle kui võtta klassi ette mittekvalifitseeritud õpetaja.
Enne uut õppeaastat on osa koolidirektoreid silmitsi raske olukorraga: kool algab 1. septembril, aga klassi ette pole kedagi õpetama panna.
Õpetajate Lehe töökuulutuste osas otsitakse veel vahetult enne kooli algust inimesi 165 töökoha täitmiseks. Peamiselt on puudu klassiõpetajaid, inglise keele ning eesti keele ja kirjanduse õpetajaid.
Kõigis Eesti haridusasutustes on praegu kokku 4165 õpetajat, kes on üle 60-aastased. Õige pea ootab neid väljateenitud vanaduspension. Kuid noori, alla 30-aastaseid õpetajaid on Eesti haridussüsteemis sellega võrreldes väga vähe, ainult 2465.
Aineõpetajate puudus ei paistagi kuskilt leevendust saavat, sest näiteks Tartu ülikoolis pole alates 2013. aastast ükski inglise filoloog valinud õpetajaametit, eesti keele ja kirjanduse õpetajaid lõpetas sel aastal seitse, klassiõpetajaid kakskümmend. Tallinna ülikoolis said õpetajakutse viis inglise filoloogi, kolm eesti keele ja kirjanduse õpetajat ning 18 klassiõpetajat.
Ka gümnaasiuminoored ei taha ülikooli astudes õpetajakutse poole vaadata. Hiljuti avaldatud Kantar Emori uuringu tulemused näitavad, et gümnasistidest tahaks õpetajana töötada vaid 16% õpilasi. Ka õpetajad ise pole valitud ametis kindlad, sest kui õpetajatele antaks võimalus veel kord elukutset valida, võtaks neist sama ameti 55%.
Hoolimata sellest et Eesti õpetajate keskmine palk on viimase viie aastaga poole võrra suurenenud ja küündib veidi üle 1200 euro, ei ole õpetajaamet atraktiivne ja õpetajakoolitusega seotud näitajad pole aastatega paranenud.
VES/EPL
