Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes rohkem, kui investeerisid, ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja.
See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi, liikus välismaale rohkem raha, kui sealt tuli. Sealjuures 2015. aastal finantsvarade väljavool kiirenes ja ulatus ligi ühe miljardi euroni ehk viie protsendini SKPst.
Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu oli ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik. Võlakohustused suurenesid möödunud aastal kokku alla ühe protsendi. Ja kuigi müügitulu kahanes, ei tehtud märkimisväärseid investeeringuid ka põhivarasse ning seetõttu ettevõtete likviidsed varad suurenesid. 2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12 protsenti.
Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenud. Laenukohustuste kasv kiirenes kinnisvarainvesteeringuteks võetud laenude ja autoliisingu toel möödunud aasta lõpuks viie protsendini ja laenukohustused ulatusid 8,2 miljardi euroni.
Tänu suhteliselt kiirele sissetulekute kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste omanduses oleva sularaha ja hoiuste maht aastaga 9 protsenti ehk 6,7 miljardi euroni.
Vaatamata kiirele kasvule on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.
