Juba järgmisel kevadel võib Eesti vetes taas alata seaduslik jaht hallhülgele, mis lõppes 1970. aastate alguses, kirjutab Maaleht.
Hüljeste arvu kasv Läänemeres on lubanud soomlastel hallhülgeid ja väikeses mahus ka viigerhülgeid küttida üle 15 aasta. Praegu on soomlastel võimalik jahti pidada aastas 1050 hallhülgele, kellest kütitakse ligi 300.
Eestis nimetati hallhüljes jahiulukiks eelmisel aastal, mil jõustus uus jahiseadus.
Rannarahva seas puhkes elevus, kuid kohe püssiga merejääle minna ei saanud, sest puudu oli hallhülge kaitsekorralduskava ning mitmed regulatsioonid.
Praeguseks on kava valmimas. Räägitakse 216 hülge laskmise lubamisest, esimesel jahiaastal võidakse välja pakkuda 100 luba.
Huvi on väga suur
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et järgmiseks tuleb eeskirja kirjutada jahiajad ning otsustada, milliseid seireks vajalikke bioproove hakatakse kütitud loomadelt võtma.
“Hülgeküttimine tuleb sarnaselt suurulukite omaga, igal aastal otsustatakse uuesti kütitavate arv ning küttimise koht,” selgitas Traks.
Tema sõnul näitab soomlaste ja rootslaste kogemus, et kui algul oli huvi suur, siis aastatega on jaht kavalatele loomadele pidevalt vähenenud, kuigi reegleid on lõdvemaks lastud.
Hea pool on tema hinnangul see, et kalameestel tekib võimalus tülikaid isendeid, kes harjunud püüniste juures toituma, jahimeeste abil eemale peletada.
Hoogu kogunud hülgeturism aga ilmselt väheneb, sest loomad muutuvad kartlikumaks ja ei anna end nii lihtsalt näole.
Hallhülge kaitsekorralduskava on pakkunud sarnaselt Soomega küttimisajaks vahemiku 15. aprill kuni 31. detsember.
Praegu on kütitavate isendite arvuks pakutud mitte enam kui üks protsent populatsioonist. Hallhüljeste arvuks Läänemeres öeldakse 30 000−35 000, mis teeks jahiulukite arvuks 300 isendit.
Aga kui küttimise aluseks on Eesti vete hinnanguliselt 4000 hüljest, saab küttida arvatavasti ligikaudu 40 isendit. “Kava mustandis on esialgu välja pakutud kuni 216 looma,” sõnas Traks.
“Esimesel aastal võidakse välja anda 100 luba ning vaevalt et see arv täis kütitakse.”
Käisid Soomes õppimas
Eelmisel nädalal käisid Soomes hülgejahi koolitusel Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, tegevdirektor Tõnis Korts ja riigikogulane Annely Akkermann. Kõik kolm tegid läbi päevase teoreetilise osa ja kahepäevase praktika merel. “Tahtsime saada ülevaadet, kuidas jahti ette valmistada, läbi viia ning mismoodi looma viimseni kasutada,” selgitas Korts. Soomlastel on need oskused olemas ja nad teevad koolitusi ka rootslastele.
“Meil endal on rannakülade kunagine oskusteave kadunud, peame õppima uuesti nüüd juba tänapäevaste vahenditega küttima,” märkis Puust.
Võimalusele, et jahti võidakse veel edasi lükata, ei taha rannakalurid mõeldagi. Samuti on populatsiooni kiire kasv toonud kaasa ka nooremate hüljeste mahalöömist. “Kalamehed on juba väga meeleheitel,” tõdes Puust.
Samuti toob hüljeste suur arv kaasa nende hukkumise püünistes, seda juhtub Eestis rohkem kui Soomes.
“Hüljes on meil nii julge, et ta on juba nagu inimese sõber ja tuleb kohe kohale, kui võrk merre panna. Soome vetes oli aga hästi näha, kuidas nad paadi lähenedes ettevaatlikuks muutusid,” märkis Puust.
Hirm hoiab võrgust eemal
Soomlaste otsene kogemus on, et küttimise puhul hakkavad hülged võrkudest eemale hoidma. Hüljeste puhul võiks kehtida sama loogika mis teiste suurulukitega – kui mingis piirkonnas muutub ta nuhtluseks, siis on võimalus teda küttida nagu siis, kui karu on õppinud käima mesilas või hunt lambakarjas.
“Alustada võiks väiksemast arvust, et oleks näha, kuidas küttimine tegelikult hüljeste käitumisele mõjub,” sõnas Puust. Samuti peaksid kütid läbima koolituse, sest hülgejaht on keeruline ja kulukas ning erineb maismaal peetavast oluliselt. Koolituse üks osa peaks olema ka oskus kasutada ära kogu loom – nii liha, nahk kui rasv. Seda, et kalamehed edaspidi hakkaks püssiga paadist hülgeid laskma, jahimeeste seltsi liikmed tegelikkuses sündivaks ei pidanud.
Tõnis Korts tähtsustas ka kogukonnaga suhtlemist.
“Jahinduses ei tohi kaduda sotsiaalne mõõde, inimesed peavad mõistma otsuste tagamaid,” tõdes ta. “Asjade käiguga peaksid olema kursis nii jahimehed kui rannamehed, samuti avalikkus, kellele hüljes on armas karvane loomake.”
Ühtegi liiki ei saa Kortsu sõnul kaitsta ainult kitsa tippspetsialistide ringiga.
Avalikkuse võimalik hukkamõist on ka üks põhjuseid, miks Eestis siiani ilmselt hülgejahile luba pole antud.
VES/Maaleht