Igal aastal lahkub Eestist kümneid rahvusvahelisi idufirmasid, kuna riik ei kipu pikendama väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud ettevõtjate elamisluba.
Kolmandatest riikidest tulnud ettevõtjatele elamisloa andmine sõltub sellest, kas nende tegevus näib piisavalt tõsiseltvõetav. Kuna tõsiseltvõetavuse mõõdupuuks on ettevõtet läbivad rahavood, jäävad löögi alla just idufirmad, vahendasid ERR-i raadiouudised ja “Aktuaalne kaamera”.
Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul ei pruugi start-up’id pärast ettevõtja esmase viisa lõppemist veel piisavalt suuri rahasid liigutada.
“Need ärikiirendid, kes rahvusvahelisi start-up‘e on Eestisse kutsunud, teevad oma investeeringud. Ettevõte on kolm kuud siin ära ja võib-olla läheb järgmise investeeringu kaasamiseks näiteks kuus kuud aega, aga viisa on ära lõppenud,” illustreeris Pirko praegust olukorda.
“Kuna neil investeeringut ette näidata pole ja toode veel turult suurt raha ei teeni, siis nad mingeid kriteeriume ei täida ja neile kiputakse eitavaid vastuseid andma,” lisas ta.
Nii peavad igal aastal Eestist lahkuma kümned ettevõtjad, viies endaga kaasa nii investorite raha kui ka töökohad, mida potentsiaalselt edukas ettevõte pakkuda võib.
Pirko Konsa sõnul on probleem selles, et meil puudub idufirmadele eraldi viisa. Selline on olemas näiteks Prantsusmaal ja Kanadas.
Esmast elamisluba saab taotleda kuni pooleks aastaks, ent jätkamiseks on tarvis vähemalt 65 tuhande eurost investeeringut või 200 tuhande eurost müügitulu.
Eestis on hinnanguliselt 350 värsket idufirmat.
ERR/VES
