Eestit ESOFil esindamas: vasakult Kristjan Metsalu, ESOFI 2018 programmikomitee esimees Andres Metspalu, Ehsan Ebrahimi Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudist ning teadusadministraatorid Liis Livin ja Annely Allik. Foto: Reimo Rehki/ETAG
Sel nädalal toimub Prantsusmaal Toulouse’s üleilmne teadusfoorum Euro-Science Open Forum (ESOF), kus Eesti teadusest esitletakse personaalmeditsiini, nutikat linnakeskkonda, e-tervist ja küberturvalisust.
ESOF on nagu suur messkonverents, kus messiboksides tutvustavad riigid ja rahvusvahelised teadusettevõtted oma tegemisi. Eesti minimalistlik boks kannab loosungit “SmartEST research country”. Eesti messiboksist leiab kolm Tartu Ülikooliga seotud teadlast ja Eesti teaduse rahvusvahelise turundamisega tegelevat Teadusagentuuri ametnikku.
Kes ja mida Eesti messiboksis tutvustab?
Kristjan Metsalu Eesti Geenoomikakeskusest tutvustab Eesti lähenemist personaalmeditsiinile ja näitab teadustulemusi, mis personaalmeditsiini arendamise käigus on saadud. Keskendutakse sellele, kuidas need teadustöö tulemused võiksid leida rakendust tervishoiusüsteemis.
Messiboksis tutvustab ta Eesti personaalmeditsiini pilootprojekte, mis hõlmavad geeniandmeid ja mille tulemused jõuavad juba ka perearstideni.
Ehsan Ebrahimi Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudist tutvustab post-kvant krüptograafiat. Võtame näiteks Eesti ID-kaardi, mis kasutab RSA algoritmi digitaalseks allkirjastamiseks ja ka muude teenuste jaoks. Tänapäeva kvantarvutid suudavad tegurdada väga kiiresti, mis tähendab, et RSA algoritm ei ole suurte kvantarvutite puhul enam turvaline.
Ehsan räägib messiboksis sellest, kuidas post-kvant krüptograafia tegeleb just sellistele probleemidele lahenduste otsimisega. Eesmärk on konstrueerida krüpteerimisalgoritm, mis on turvaline ka kvantründajate vastu. See on üks lahendus, mida e-Eesti vajab tulevikus oma teenuste turvalisuse tagamiseks.
Laura Altin esindab Tartu Ülikooli ja Positium LBSi. Ta tutvustab Positiumi loodud targa linna tarbeks kasutatavaid lahendusi. Positium töötleb miljardeid mobiilikasutuse andmete põhjal saadud asukohapunkte ja kasutab neid statistika loomiseks. Selline passiivsetel andmetel põhinev statistika on kiirem, odavam ja objektiivsem, sõltumatum võrreldes traditsiooniliste andmete kogumise meetoditega.
Näiteks koostas Positium koostöös Soome ettevõttega WSP Finland OY liinivõrgu modelleerimise projekti Tartus, mille tulemusena valmis uus ühistranspordi liinivõrk, mis hakkab toimima 2019. aasta 1. juulil. Liinivõrk põhineb inimeste tegelikul liikumisel.
Lisaks messiboksiga esindatusele on Eesti esimest korda kokku pannud ettekandesessiooni, kus teadlased ja ettevõtjad räägivad geenianalüüsi rakendamise võimalustest tavameditsiinis.
Selles paneelarutelus osalevad tervise- ja tööminister Riina Sikkut, geeniteadlased Tõnu Esko ja Lili Milani Eesti Biopangast ning esindajad rahvusvahelistest ettevõtetest Illumina, Oxford Nanopore Technologiest ja Biogen AS.
Kõigele lisaks on ESOFi programmikomitee esimees tänavu Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.
VES/novaator.err.ee
