Lähtudes tuntud ütlusest, et neil, kes ei mäleta minevikku, ei ole ka tulevikku, võime meie, Clevelandi ümbruskonna eestlased julge pilguga vaadata tulevikku.
Tänavuaastane Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine leidis aset meile koduseks saanud “Der Braumeister” restoranis, kus igat maitsekalt dekoreeritud lauda kaunistasid kaks hõbedast Pikk Hermanni torni kujutavat lipuvarrast meie kauni sini-must-valge Eesti Vabariigi lipuga.
Toomas Tubalkain
Kohal oli meid 36.
Kõige kaugemalt – (4300 miili) oli tulnud meie peakõneleja vend Martin Treufeld, kaks endist kliivlandlast saabusid Lõuna-Karoliinast (600 miili), sõber Michigani osariigist (175 miili), kolm esindajat meie pealinnast Columbusest (150 miili).
Kui kõik need kaugused kokku liita ja kilomeetritesse arvestada, siis sõideti maha üle kümne tuhande kilomeetri, et koos tähistada seda suurpäeva Eesti riigi ajaloos.
Kuna kogunenud seltskonnast arvukas protsent ei kõnele eesti keelt, toimusid sõnavõtud inglise keeles.
Peeter Orro
Südamlikult soojade tervitussõnadega avas koosviibimise Peeter Orro. Oma sõnavõtus mainis ta, et 24. veebruari Postimehe numbris oli rohkesti pilte võõramaistest kohtadest nagu Bangkok, Bali, Sahara kõrb, Costa Rica, Malta jne., kus kaasmaalased tähistasid E.V. aastapäeva.
Neid pilte vaadates meenus talle eestlaste hulgas levinud Ernest Hemingway ütlus, et igas sadamas on vähemalt kaks eestlast.
Tänades kõiki külalisi nentis ta, et oma kohalviibimisega Clevelandi sadamalinnas ületasid osalejad selle arvu mitmekordselt.
Ka nentis ta, et võime uhkusega tunnistada, et vaatamata sellele, et kolm põlvkonda on üles kasvanud väljaspool Eesti riigi piire, oleme säilitanud oma rahvustunde ja austuse Eesti maa ja rahva vastu.
Balti Ameerika Komitee (BAC) Clevelandis esinaise pr. Mylita Nasvytis’e tervitust edasi andes mainis Peeter, et on hea, et meil on kohapeal selline aktiivne ühine balti organisatsioon nagu BAC, mis tegutseb meie kõigi huvides.
Meie endi, hästi elavalt tegutseva “Eesti Kultuuraia” poolt andis Peeter edasi sõnumi, et 26. juunil 2016 toimub Võidupüha ja Jaanipäeva tähistamine meie kaunis “Eesti aias’’.
Imre Treufeld
Peakõnelejat Imre Treufeld’i tutvustas Peeter kui arvatavasti kõige kõrgemate teaduskraadidega kõnelejat, kes kunagi on meile esinenud.
Kuulsime, et Imre on sündinud 1984. a Tallinnas, Pelgulinnas. Õppis mitmes Tallinna koolis ja lõpetas Tallinna Realkooli 2003 a.
Teenis üksteist kuud Kaitseväe suurtükiväes Tapal.
2004. a. alustas keemiaõpinguid Tartu Ülikoolis.
2008. saavutas Imre tunnustatud rahvusvahelise Fulbright Science & Technology stipendiumi doktoriõppeks USAs.
Kaitses 2015 a. Case Western Reserve University juures, Clevelandis doktorikraadi keemias.
Suure aplausi saatel andis Peeter kõnepuldi üle värskele doktorile, kelle kõne põhiteema oli Eesti ja eestlaseks olemine. Kõneleja arvates on Eesti tänu just oma väiksusele hea koht uute tehnoloogiate testimiseks ja juurutamiseks. Tema sõnul on just tänu sellele Eestist välja kasvanud meile kõigile tuttav Skype.
Esineja sõnul on meil, väliseestlastel kasulik säilitada oma eesti kultuuri ja keelt, sest need on asjad, mis annavad meile ühtekuuluvustunde, mis on märksa tugevam kui kohalikel ameeriklastel, kes olid küll algselt pärit eri maadelt, aga kelle keel ja kultuur on aastakümnete jooksul suures Ameerika “sulatuspotis” ära lahjunud. Ta mainis, et tänu eesti kultuurile saame meie kokku Vabariigi aastapäeval ja teistel ühisüritustel ja on selge, et selliseid üritusi ja ühtekuuluvustunnet oma päritolumaa kultuuri kaotanud inimesed enam nautida ei saa.
Siinkohal tahan märkida,et kaugemalt tulnud külaliste hulgas oli ka Imre inglise keele õpetaja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist Airika Feeman koos abikaasa Adamiga. Airika on juba pikemat aega Ameerikas viibinud ja viimased neli aastat on ta õpetanud inglise keelt rahvusvahelistele üliõpilastele North Central State College’is, Mansfield, Ohios. Samuti õpetab Airika täiskasvanud immigrantidele nende uue kodumaa keelt. Nüüd võis ta kogeda, kui hästi tema õpetus on vilja kandnud, kuuldes oma endise õpilase inglis keelset kõnet Eesti kohta. Jah, tänapäeva maailm on tõesti väike ja meie, eestlased, leiame ikka üksteist ja hoiame ikkagi kokku!
Noore teadlase kõne võeti publiku poolt vastu suure aplausiga. Järgmisena astus mõneks minutiks kõnepulti Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige, Toomas Tubalkain, kes esitas oma isa jutustuste põhjal tema inglise keeles kirjutatud poeemi, nimega “Boat People’’.
Peeter Orro tänas kõnelejat ja ka Aavo Puussaart, kelle toodud helilindi saatel laulsime Eesti hümni viimase salmi. Söögipalve ütles Peeter, lõpetades eestikeelsete palvesõnadega: “Jumal, hoia oma kaitse all meie Eesti riik ja tema juhid ja rahvas, ja juhata oma vaimuga kõiki, kes seisavad meie rahva teenistuses’’.
Järgnes ühikondlik koosviibimine koos restorani poolt serveeritud õhtueinega.
Martin Treufeld
Toreda üllatuse valmistas seltskonnale Imre Treufeldi Eestist külla tulnud vend Martin, kellel “juhtus” kaasas olema kitarr, millelt ta välja meelitas kauneid eesti laule, kutsudes rahvast kaasa laulma.
Mõned julgemad ümisesid tagsihoidlikult ka kaasa.
Aga kui kuuldavale tulid kõigile tuttavad ‘’Ma vaatan paadist kiikriga’… helid, lauldi juba julgemalt ja üks kaunites Mustjala rahvariietes vanaema keerutas pisut kitsavõitu tantsupõrandal uhkeid tantsutuure koos oma noore pojapojast partneriga.
Oli tõesti tore Eesti Vabariigi 98. aasta sünnipäevapidu! Suured tänud kõigile!
Karin Imbi Ruus
Foto: Annely (Idnurm) Thayer