39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat esitasid ettepaneku jäädvustada Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini panus Eesti taasiseseisvumisse mälestusmärgiga.
Kodanikualgatuse korras paigaldatav mälestusmärk on suurim tänu, mida vaba Eesti kodanikud vastuolulisele, kuid meie vabanemisel nii olulist rolli mänginud naaberriigi presidendile postuumselt saavad avaldada, märkisid allakirjutanud.
Kodanikuinitsiatiivi koordineeritakse ja rahastatakse Eestis vabatahtlike annetuste kaudu, koostöös Eesti riigiasutuste ja perekonna poolt Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamiseks loodud Jeltsini Fondiga (www.yeltsin.ru).
«Usume, et Eesti ühiskond on piisavalt küps, et tunnustada Boriss Jeltsini erakordset panust Eesti veretus taasiseseisvumise protsessis,» teatasid allakirjutanud.
Mälestusmärgile sobiva ja väärika asukoha määratlemiseks moodustatakse töörühm ja selle püstitamiseks toimub avalik konkurss, kaasates selleks pädevate riigiasutuste, Tallinna linnavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu esindajad. Konkursi eesmärgiks on kauni monumentaalkunstiteose sünd, mis väärtustab Tallinna linnaruumi.
Teates märgitakse ka, et Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamine ei ole tegevus kellegi poolt või kellegi vastu.
Projekti elluviimiseks on asutatud mittetulundusühing MTÜ «Mälestuse initsiatiiv», mille tegevust kutsutakse toetama kõiki inimesi, kellele on oluline Boriss Jeltsini mälestuse väärikas jäädvustamine. Ainsaks tingimuseks on konjunktuursete poliitiliste või majanduslike motiivide puudumine. LHV pangas on avatud MTÜ konto 771000826238.
MTÜ nõukokku kuuluvad Matti Päts, Raivo Vare, Heiki Ahonen, Jüri Kraft, Igor Gräzin, Ülo Kaevats ja Jüri Käo. MTÜ juhatajaks valiti Meelis Kubits.
Tänavu 1. veebruaril saanuks Boriss Jeltsin 81-aastaseks. Jeltsin suri 23. aprillil 2007. aastal.
Raivo Vare sõnul on hinnang Boriss Jeltsini isiksusele olnud sama vastuoluline kui seda oli suurmehele iseloomulikult keeruline ja vastuoluline Jeltsin ise. «Kuid see ei vähenda kuidagi tema otsustava tegevuse tähtsust Eesti veretu vabanemise kindlustamisel meie ajaloo otsustavatel hetkedel. On aeg seda väärikalt tunnustada,» sõnas aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi riigiministrina töötanud Raivo Vare.
Allakirjutanud soovivad pöördumise lõpetada Boriss Jeltsini poolt 1990. aasta sügisel lisatud sõnadega tema esimese raamatu «Pihtimus etteantud teemal» eestikeelsele tõlkele: «Ma toetan Eesti iseseisvust».
Pöördumisele on alla kirjutanud Raivo Vare, Igor Gräzin, Tiit Pruuli, Marju Lauristin, Marko Mihkelson, Jüri Kraft, Matti Päts, Vladimir Juškin, Rein Veidemann, Ülo Kaevats, Vaino Väljas, Jüri Käo, Andrus Saar, Märt Vooglaid, Arnold Rüütel, Sulev Loo, David Vseviov, Jaan Elken, Jüri Raidla, Hannes Tamjärv, Mark Soosaar, Olari Taal, Aare Tark, Hanon Barabaner, Fjodor Berman, Rein Kilk, Indrek Neivelt, Heiki Ahonen, Priit Haller, Urmas Sõõrumaa, Jaan Toots, Pavel Makarov, Vjatšeslav Leedo, Kalle Klandorf, Juhan Kivirähk, Neinar Seli, Lagle Parek, Peeter Pere, Meelis Kubits.
Postimees
