Eesti koos teiste Balti riikidega ühines Euroopa Liidu 13 vanema liikmesriigi 1. aprillil tehtud pöördumisega demokraatia ja õigusriigi kaitseks, milles nähakse kaudset kriitikat Ungaris toimivate arengute suhtes.
“Praeguses enneolematus olukorras on õiguspärane, et liikmesriigid võtavad oma kodanike kaitsmiseks ja kriisist ülesaamiseks erakorralisi meetmeid,” öeldakse Belgia, Hollandi, Taani, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Hispaania, Läti, Leedu ja Eesti ühisavalduses.
“Sellele vaatamata suhtume väga tõsiselt õigusriigi ja demokraatia põhimõtete ning inimõiguste võimalikesse rikkumistesse, mida erakorraliste meetmete rakendamine võib kaasa tuua,” lisasid pöördumisega ühinenud riigid.
Avaldus järgnes sellele, kui Ungari peaminister Viktor Orban, kes kontrollib kahte kolmandikku riigi parlamendist, sai sellelt 30. märtsil tähtajatu õiguse juhtida kriisi tõttu riiki ainult oma dekreetidega. Uue seaduse kehtivuse ajal ei ole võimalik korraldada kohalikke valimisi ja Orbani erakonna Fideszi juhitud valitsusel on voli lõpetada teatud seaduste täitmine.
Lisaks peavad Ungari ajakirjanikud olema nüüd eriti ettevaatlikud, kuna valeinfo levitamise eest võib neid oodata kuni viie aasta pikkune vanglakaristus.
Selliste meetmete kehtestamine on Ungaris pretsedenditu alates ajast, kui 30 aastat tagasi lõppes kommunistide valitsemine.
VES/ERR
