Tänavu on töötleva tööstuse ettevõtetest saanud koondamisteate ligi 1400 inimest. Töö- ja terviseminister Peep Peterson nendib, et olukord on nutune ja keeruline talv ees, kirjutab Maaleht.
Kollektiivsest koondamisest on töötukassale 7. novembri seisuga teatanud juba 30 töötleva tööstuse ettevõtet. Töötukassa kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul on väiksemates firmades koondatute arv kuni 10 inimest, suurima – ABB – puhul üle paarisaja.
Eelmisel nädalal lisandus sellesse nimekirja legendaarne mööblitootja Standard, mis töötab jaanuari lõpuni, et täita tellimused ja paneb siis uksed kinni. Standardi omanik ja nõukogu liige Enn Veskimägi nendib, et ime võib ju juhtuda, aga praegu ta tunneli lõpus valgust ei näe. Koondamisteated on laiali jagatud.
28 aastat Standardit juhti-nud Enn Veskimägi näeb oma sõnul, et kriis süveneb.
“Eks muidugi vaatame, mis seis on kuupoolteise pärast, mis jõuluks saab. Mina ei näe, et seis paraneb. Tasub tähelepanu pöörata sellele, mis toimub Euroopas. Saksamaal sulgevad uksi keemia- ja farmaatsiatööstuse ettevõtted, Hispaanias terasetootjad, Poolas ja Leedus väetisetööstused. Euroopa tsingi- ja alumiiniumitööstus on seiskunud.”
Veskimäe ei välista siiski, et mingi lahendus võib tulla. “Peame läbirääkimisi investoritega. Meil on väga moodne masinapark ja tehnoloogia, me toota ju suudaksime. Aga me ei saa võtta riske praeguses olukorras. Kõige rohkem proovin ma vältida seda, et Standard läheks pankrotti. Võib-olla mingil hetkel ta tõuseb uuesti tuhast. Sellist saatust, nagu oli Repo vabrikutel, ma kindlasti ei taha.”
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et viimase aja uudistest kriibibki enim hinge just 1944. aastast tegutsenud Standardi sulgemine. „Tegu on ju pika ajalooga ja eduka ettevõttega,“ sõnab ta. „Kuid puidutööstusest on tervikuna kahju, sest kogu sektor on seni läbi aastate olnud edukas ja üks Eesti majanduse ekspordi vedureist.“
Kaubandus-tööstuskoda on valitsuse suhtes kriitiline ja oleks oodanud ettevõtetele rohkem tuge. Samas möönab Palts, et on raske öelda, kas tänavust keerulist seisu tööstusettevõtetes oleks saanud ära hoida.
„Lisaks kõrgenenud energia hindadele on ju ka nõudlus vähenenud. Samas vaadates, mida on naaberriigid teinud, siis siin on küll mõttekoht, mida me saaks ikkagi ette võtta, et konkurentsitingimused oleksid võrdsed,“ viitab Palts, et Eestis pole tööstussektorile muid konkreetseid toetusmeetmeid peale selle, et mikro- ja väikeettevõtted saavad üle minna elektri universaalteenusele.
„Puidutööstusest on tervikuna kahju, sest kogu sektor on seni läbi aastate olnud edukas ja üks Eesti majanduse ekspordi vedureist.“
Mujal Euroopas on riik ettevõtjatele appi tõtanud või vähemalt kaalub seda. Näiteks Läti vähendas ajutiselt taastuvenergiatasu, millega vähendas elektri hinda ca 10% võrra ja kaalub ka käibemaksu langetamist ettevõtetele. Soomes on vähendatud võrgutasusid ettevõtetele.
„Tuleb kindlasti vaadata, kas töötleva tööstuse ettevõtteid oleks kuidagi võimalik toetada otse, kas täiendavate laenudega või toetustega. Sest eelolev talv saab meil olema väga keeruline aeg,“ rõhutab Palts.
Peaminister Kaja Kallas on aga öelnud, et valitsus ei plaani energiatoetusi suurettevõtetele. Ta märkis, et majandus arenebki tsükliliselt ja esmatähtis on raske talve tingimustes toetada inimesi.
VES / Maaleht.delfi.ee