Riiklikud kontrollorganid ei tule oma tööga toime
Avalikkust jahmatas riigikontrolli juuni algul avalikustatud raport, millest selgus, et eestlaste toidulaud pole nii puhas, kui maaeluministeerium ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) väidavad.
Kui veel kaksteist aastat tagasi oli kontrollitud toidust ohtlik 7%, siis pärast seda on tulemused olnud kõik näiliselt kenad ja enam-vähem samad. Umbes 99% toitu on VTA hinnangul söömiseks ohutu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Riigikontrolli hinnangul on tulemus paberil üks, tegelikkuses teine. Rohkem mõõdetakse puhast toitu ja nii näib üldpilt parem. VTA kontrollitud toidust on 67% eestimaine ja 33% importtoodang. Mujal Balti riikides ja Põhjamaades on see proportsioon risti vastupidine. Kuna importkaupa ei kontrollita, jõudsid Eesti turule neli aastat tagasi näiteks Itaalia viinamarjad, mis oli lubatust 80 korda ohtlikumad.
Eestis müüdavas toidus on kaks korda rohkem taimekaitsevahendite jääke, kui avalikkusele teada on antud. VTA võtab laboritulemustest poole maha ja võrdleb saadud tulemust kehtestatud piirnormidega. Miks selline kummaline tehnoloogia? Sest VTA peadirektor sai Euroopa toiduohutusameti juhendist valesti aru!
Tegelikult on toit viimase kuue aasta jooksul sisaldanud kemikaale ohtlikul määral oluliselt sagedamini, kui sellest on tarbijaile teada antud.
Isegi kui kogu toitu kontrollitaks piinliku täpsusega, siis riigikontrolli hinnangul ei tule VTA ega maaeluministeerium ohu eest hoiatamisega toime. Raportis nimetatakse tosinat juhtumit, mil Eestis on müüdud tonnide viisi ohtlikke toiduaineid. VTA selgitab, et proovide vastused tulevad laborist liiga aeglaselt, et tarbijaid ohtliku toidu eest kaitsta.
Seega ütleb riigikontroll selgesõnaliselt välja, et Eesti toiduohutuse väravavalvurid – veterinaar- ja toiduamet (VTA) ning maaeluministeerium – ei tulnud siis ega tule ka praegu oma tööga toime. Neil ei jää puudu ainult pädevusest, et õigel ajal mürgisele toidule jaole jõuda, vaid tarbijale vassitakse, et toit on ohutu. Tegelikult pole paljude kemikaalide sisaldust mõõdetudki.
„Näiteks on glüfosaati, mida on statistikaameti andmetel kõige enam turustatud, uuritud ainult üksikutes toiduainetes – maasikas, kartul, õun, uba ja rukis –, kuid uuritud pole otra, kaera, nisu, rapsi jm, mille puhul on teada, et seda ainet kasutatakse nende taimede kasvatamisel laialdaselt,” seisab riigikontrolli raportis.
VTA õigustab, et kõiki analüüse pole vaja teha, sest ilmselt nendes toiduainetes jääke ei leitaks. Vastuargumendiks tellis riigikontroll terviseameti Tartu laborilt analüüsi. Toit, millele VTA on andnud ohutuse garantii, sisaldas kuni 66% ulatuses eri taimekaitsevahendite jääke, muuhulgas leiti lõhekalast kahe kemikaali jääke, mis ületasid piirnormi, ja Eesti päritolu porgandist linurooni, mis on eelmise aasta suvest keelatud.
VES/epl.delfi.ee