Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ERC) toetab 1,5 miljoni euroga Eesti Kirjandusmuuseumisse Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse loomist. Teadlased hakkavad seal uurima, kuidas mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tingimused taimekasutust.
Toetuse pälvinud etnobotaanik Renata Sõukandi sõnul on Eesti Kirjandusmuuseumi etnobotaanikaga tegelev uurimisrühm seni ainus Eestis ning saadud toetus võimaldab muuseumis luua esimese Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse, kus uurimistoetuse toel asuvad tööle neli järeldoktorit ja neli doktoranti.
Loodav Ida-Euroopa etnobotaanika keskus hakkab Sõukandi juhtimisel uurima, mis suunas arenes taimekasutus pikka aega koos elanud, kuid nüüd riigipiiridega jagatud rahvus- või keelevähemuse kogukondades. Selline võrdlus lubab hinnata, kas ja kuidas mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud, hariduslikud ja poliitilised tingimused taimekasutust.
Renata Sõukandi töö üheks hüpoteesiks on, et tsentraliseeritud meditsiini ja hariduse mõjul on endise Nõukogude liidu territooriumile tekkinud rahvuseülesed taimekasutuse mustrid. «Endise Nõukogude liidu riikides tehtud välitööde käigus olen tajunud sarnasusi nii näidustustes kui suhtumises taimedesse. Valgevenes olles tabasin end mitmeid kordi mõttelt, et ahhaa, seda olen ma juba kuulnud nii Ukrainas kui ka Eestis. Meie pilootuuring hutsuulide juures näitas, et Rumeenias jäi taimravi arhailisemaks, ajaloolisega sarnasemaks, kuid praeguse Ukraina territooriumil arenes see edasi, kohanedes vajaduste ja võimalustega,» rääkis Sõukand.
Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli sõnul on ERC grandid on kõrge tunnustus selle saanud teadlasele ja tema koduasutusele. «Renata Sõukandi edu näitab, et meie humanitaarteadlased on heal rahvusvahelisel tasemel. Loodame et tema eeskuju innustab Eesti teadlasi rohkem ERC grandikonkurssidel osalema. Eesti teadusagentuur pakub ka edaspidi selleks tuge ja nõu,» ütles Koppel.
ERC toetuste kogusumma oli 485 miljonit eurot. Alustava teadlase starditoetuse said 325 teadlast üle Euroopa.
VES / Postimees
