Maaeluministeerium kuulutas välja riigihanke, et leida uuringu läbiviija Eestis kasvatatavate viinapuu veinisortide kaardistamiseks ja kvaliteedianalüüsiks, eesmärgiga aretada eestimaine veinitootmiseks sobiv viinapuu, kirjutab Postimees viitega BNSile.
Maaeluministeeriumi ettepanekul kuulub Eesti alates 2021. aasta detsembrist Euroopa Liidu põhjapoolseimasse viinamarjakasvatusvööndisse. Viinamarjakasvatusvööndisse kuuluvatel riikidel on lisaks sordinõuetele toodud ka oma vööndis lubatud viinamarjaveini tootmisel ettenähtud veinivalmistusviisid, mistõttu on ministeeriumi sõnul väga oluline anda tootjatele soovitused, mis sorte võib kasvatada ja missugused neist sobivad Eesti tingimustesse. Lisaks kasvatussoovitustele on vajalik välja selgitada sortide sobivus veiniks.
Seni on tehtud uuringuid ainult Eesti Maaülikooli Rõhu katseaias ja kahe tootja juures, mistõttu ei ole andmeid ja soovitusi kogu Eesti kohta.
Uuringu tulemusena koostatakse kava Eestis viinapuu aretamiseks, mille eesmärk on jõuda Eesti esimese viinamarjaveiniks sobiva sordini.
Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna peaspetsialist Madis Võikar selgitas veebruaris ministeeriumi blogis, et tõuke esitada Euroopa Komisjonile avaldus Eesti lisamiseks viinamarjakasvatusvööndisse andis kasvav kohalik huvi viinamarjaveini tootmise vastu. Sarnaselt Eestile esitas sellise avalduse ka Leedu. Praegu jäävad Võikari sõnul liikmesriikidest viinamarjakasvatusvöönditest välja üksnes Soome ja Läti.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmetel kasvatati 2021. aasta seisuga Eestis viinapuid ligikaudu 11 hektaril, kuid hinnanguliselt võib see pind olla isegi suurem. Alkoholiregistris on registreeritud 42 Eesti päritolu viinamarjadest valmistatud veini.
VES/Postimees
