Rein Taaramäe
Pühapäeval lõppes Giro d’Italia, mida hinnatakse Prantsusmaa ja Hispaania ehk Tour de France’i ja Vuelta kõrvale maailma kolme mainekama velotuuri sekka. Ja lõppes see Itaalia tuur nii, et üldvõidu saanud Vincenzo Nibali kõrval räägiti kõigis spordikanalites palju eestlastest Tanel Kangertist ning Rein Taaramäest.
Eelviimasel üliraskel kolme esimese kategooria tõusuga etapil olid nii Kangert kui Taaramäe algusest peale väikeses jooksikute pundis, kust mehi järjest ära kukkus. Ning lõpuks lülitas Taaramäe ehk hüüdnimega Vader sisse veel käigu, mida kellelgi teisel polnud ning võitis etapi 52-sekundilise eduga järgnevate ees.
Nii on eestlased nüüd võitnud etappe kõigil kolmel suurtuuril (enim muidugi Eesti rattakoondise praegune peatreener Jaan Kirsipuu, kes oli Prantsusmaa tuuril esimene neljal etapil ning sõitis kuus etappi liidrisärgis), seega tegi Taaramäe ajalugu.
Taaramäe edu võis teatud mõttes ka aimata, sest mees läks tuuri jooksul järjest paremasse hoogu ja kui tema meeskonna Katjuša esisõitja kukkumise järel katkestas, olidki eestlasel vabad käed abistamise asemel ise poodiumile pürgida.
Võib-olla tuleks aga veel rohkem au anda Taaramäega juba Vändra lasteaias sõber olnud (kui väike on ikkagi maailm, ei saa jätta imestamata!) Tanel Kangertile. Astana meeskonna liidri Nibali ühe hinnatuma abilisena palka saav Kangert oli laupäeval Taaramäega samas jooksikute pundis, kuid sai siis käsu oodata järele Nibalit. Tanel täitis käsku ja aitas Nibali sellisele positsioonile, et tuuri pühapäevasel viimasel etapil polnud enam võimalust ei tema individuaalset ega Astana meeskondlikku võitu kõigutada. Nibali kiitis eestlast finiši järel taevani. Igatahes oli Eesti rattaspordi üks suuri päevi.
Kangert ja Taaramäe valmistuvad nüüd Rio de Janeiro olümpiaks. Sealne grupisõidurada on oma raskelt reljeefilt neile sobiv, aga arvestada tuleb seda, et suured riigid saavad välja panna kuni neljaliikmelisi meeskondi, kes veavad oma finišimeest mugavas tuulekotis. Kahe eestlase šansid medalile pretendeerida on võimalikud vaid siis, kui nad on kõigi teistega võrreldes hirmkõvad või soosib neid õnn.
Olümpiateemad hakkavad Eestis aga järjest enam esile kerkima, sest mängudeni on jäänud vaid mõni päev üle kahe kuu. Olümpiapiletis võivad kindlad olla 37 Eesti sportlast, kindlasti õnnestub mõni veel viimasel minutil ja arvatavasti tuleb mõni osalejapilet juurde Rahvusvahelise Olümpiakomitee wild card’ süsteemist.
Viimased, kes eestlastest olümpiapileti teenisid, olid ühel MK-etapil silmapaistvalt esinenud ja vajaliku punktisumma kokku saanud triatleet Kaidi Kivioja (esimene eestlanna olümpia triatloniareenil!), noor olümpiakiirlaskja Peeter Olesk ja vigastuste ning operatsioonide järel võimsa comeback’i teinud odaviskaja Liina Laasma. Viimatimainitu pidas küünarnuki- ja õlavigastuste järel koguni kaks pikka pausi, aga jonni ei jätnud ja viskas Marokos Rabatis MK-etapil Eesti rekordiks 63.55. See tulemus viib ta nii Amsterdami EM-ile kui Rio olümpiale ja on maailma jooksvas edetabelis koguni üheksas. Laasma viskas selle krobelise tehnikaga ja raskete treeningute väsimuse pealt, seega on tema lagi veel kõrgemal.
Olümpiapääsmega sportlastest tegid viimastel päevadel rõõmu epeevehkleja Erika Kirpu, kes on küll naiskonnas võitnud igasuguseid autasusid, aga MK individuaaletapil Itaalias Legnanos võidutses esmakordselt, samuti kaks olümpiamedalit, Pekingi kulla ja Londoni pronksi juba võitnud kettamees Gerd Kanter. Kanter heitis Tallinna lähedal oma tänavuse parima tulemuse 65.08 ja kuigi see jääb maailma edetabeli üle 68-meetrisest liidertulemusest parasjagu maha, oli Eesti vägilane rahul, öeldes, et sellelt platvormilt võib juba igasuguseid asju loota.
Kas olümpiasportlaste nimistusse lisanduvad ka näiteks maailma kunagisele tenniseliidrile Venus Williamsile Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste avaringis vägeva lahingu andnud, aga 6:7, 6:7 kaotanud Anett Kontaveit ja 47-aastasena Saksamaal laskmise MK-etapil harjutuses 3 x 20 lasku Eesti rekordiga 456,7 silma teise koha saanud Anžela Voronova, on praegu vägagi lahtine. Aga loota ikka võib.
Spordimaastik on praegu mõnusalt kirju. Kohe algab jalgpalli EM-finaalturniir, siis tuleb kergejõustiku EM, jätkub autoralli MM, eestlaste osavõtul pannakse pall mängu võrkpalli Euroliigas, järjest lähemal terendab olümpia.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
