On hea meel, et inimesed tunnevad muret Eesti arengu ja sellega seotud Riigikogu ja valitsuse otsuste pärast. Kahjuks tundub, et selle projekti miinused on üle võimendatud ja plusse pole üldse näidatud. Eesmärk näib olevat, et lõputute vaidlustega seda projekti surmata. Käesolevaga vaatame mõningaid ülestoodud miinuspunkte.
1. Nimetatakse, et Rail Baltic on Eesti mõistes enneolematu kolossaalne projekt. See ei ole nii. Eelmine kolossaalne projekt oli Tallinn-Peterburi raudtee ehitus aastal 1870 ja mõned aastad hiljem Tapa-Valga-Riia raudtee ehitus. Need projektid lõikasid Eesti kolmeks osaks, nimelt põhjapool Tallinn-Narva teed ja siis ida- ja läänepool Tapa-Valga raudteed. Tuleks välja uurida, kuipalju looma-, taime- ja putukaliike selle kolossaalse projekti tõttu ohtu sattus või hävis. Seda informatsiooni saavad hankida need loodus- ja taimeteadlased ja ajaloolased, kes protestikirjale alla kirjutasid. Sel viisil saab tõmmata paralleele järgmise suurprojekti, Rail Balticuga. Esimese kolossaalprojekti tulemusena on märgitud, et see hirmutas hobuseid, kes varem polnud rongi häält ega vilet kuulnud.
2. Rajatav kunstlik hiidvall. Kui kõrge see „hiidvall“ peab olema, sellele saavad vastust anda need teedeinsenerid ja raudteelased, kes protestikirjale alla kirjutasid. Nemad on selliste tehniliste probleemidega paremini kursis. Mina pole selle ala spetsialist, kuid arvan, et kõrged barjäärid tulevad vaid sinna, kus küngastest tuleb läbi lõigata. Minu arvamine on, et teised hiidvallid on kellegi ettekujutus.
3. Et tekib enneolematu nõudlus meie liiva-, kruusa- ja paevarude järele. Tule taevas appi! Eestis on ikka olnud küllalt liiva, kruusa ja paekivi. Samuti ka mulda. Nii et selle üle ei tarvitse muretseda. Soovitan protestijail kuivatada oma pisarad!
4. Et ehitusmaterjalide hind nõudluse suurenedes kasvab. See võib olla tõsi. Protestijaile on jäänud kahe silma vahele asjaolu, et võib-olla annab see hiigelprojekt ka tööd paljudele inimestele?
5. Et uue trassi ümbruses kaotab kinnisvara oma hinda. See pole mitte nii. Oleneb asukohast – mõnes kohas hind tõuseb, mõnes langeb.
6. Et ehitusettevõtted on hõivatud aastaid ja mujal raudteede ehitus ja remont kannatab. Selle üle annavad parimat teavet need raudtee-eriteadlased, kes protestikirjale on alla kirjutanud ja kes Eesti Raudtee olusid kõige paremini tunnevad. Niipalju kui mina tean, ei ole Eestis uusi raudteeprojekte, välja arvatud Haapsalu raudtee restaureerimine, mis praegu on diskussiooni tasemel. Nii et seda probleemi tegelikult ei ole.
7. Et uue trassi rajamine tähendab enneolematut maade võõrandamist ja kokkuostu. On õigus. Ka pime kana vahest leiab tera. Kuid jätame välja sõna „enneolematut“. See sõna pole õigustatud, sest millega seda võrrelda?
8. Et pole analüüsitud, millist ruumilist mõju trass endaga kõige laiemal tasandil kaasa toob. See on nõukogulik sõnakõlks, mis ei näi midagi tähendavat. Mis on laiemal ja mis on kitsamal tasandil?
9. Et on „väidetud“, et Rail Balticu tasuvusuuringu teinud firma arvutused pole usaldusväärsed. Kes väidab? Missugustel alustel see väide põhineb? Igaüks meist võib väita midagi; see võib olla ka ainult arvamus, mis ei tugine faktidele.
10. Et kaubavedude maht põhja-lõunasuunal on väike. See oleneb hindadest, mis kaupade transpordiks pannakse ja kuivõrd seda soodustatakse.
11. Et raudtee põhjustab Eesti riigile liiga suuri välja minekuid. See oleneb prioriteetidest. On neid, kes soovivad ida-lääne suunalist transporti arendada ja on neid, kes soovivad paremat ühendust Lääne-Euroopaga. Kõike ei saa arvestada rahas. Kui palju maksis rahas Eesti Vabadussõda? Alati pole rahaline summa tähtis.
12. Kuna artikkel käsitleb kiirronge, lisan lõpuks enda muljeid Jaapani Shinkansen-rongide kohta. Mitu allkirja andnud protesteerijat on Shinkansen rongidega sõitnud? Ajal, kui ma Jaapanis elasin, oli seal vaid üks trass umbes 500 km pikk, Tokyost Osakasse. Rongid trassil sõitsid umbes 160 km tunnis. Rongid liikusid ilmastikuoludest hoolimata. Jaapanlased ütlesid, et kui rong 5 minutit hiljaks jääb, siis on ajalehtedes artikkel – rong jäi hiljaks! Kui ma 10 aastat tagasi jälle Jaapanit külastasin, siis oli Shinkansen rongide võrku tublisti laiendatud – nimelt Tokyost põhja, loode ja kaugemale lääne suunas. Ma ei ole jaapanlastelt kuulnud arvamusi, et nende riik oleks tükeldatud kiirrongide trasside tõttu. Lisan ka, et Jaapan on tihedasti asustatud riik ja väga mägine. Jaapanis on ka korraldatud selline tava, et puhkusele minnes jaapanlased tavaliselt sõidavad rongiga riigi teise otsa ja üürivad kohapeal auto lühikesteks sõitudeks. See vähendab teiste transpordiharude koormatust.
Ma loodan, et minu seisukohad arusaamist leiavad. Olen püüdnud midagi lisada Rail Baltic projekti toetamiseks ja selle küsimuse valgustamiseks. Minuga võib kontakti võtta, kui on mingisuguseid küsimusi minu kirja suhtes.
Lugupidamisega,
Dr. Imre Pagi
155 Milwaukee Avenue, Buffalo Grove, Illinois 60089 U.S.A.
