Eesti riigireservide ja pensionifondide haldajad ei usalda rahapaigutamises Lõuna-Euroopa riike mitte grammigi. Turvatunnet pakuvad Saksa, Soome ja Hollandi riigivõlakirjad, aga üha enam Eesti sääste liigub ka Brasiiliasse, Türki ja Hiina.
«Investeeringuid Kreeka ja Portugali võlakirjadesse pole üldse, võrreldes 2010. aasta jaanuariga on olulisel määral vähenenud positsioonid Hispaania, Itaalia ja Iirimaa võlakirjadesse,» ütles Nordea fondijuht Olli Enqvist eestlaste pensioniraha paigutuste kohta.
Samal seisukohal on ka teised fondivalitsejad Eestis.
Eesti rahapaigutajad on liiga väikesed, et turge mõjutada, kuid meelsus on siin täpselt samasugune nagu mujalgi. Esiteks on täielikud paariariigid, nagu Kreeka, Hispaania, Portugal, kuhu ei paigutata üldse raha. Sama saatus on tabamas ka Itaaliat.
Enamikus Eesti fondides pole Itaalia võlakirju enam üldse ja kus ka on, hakkavad mahud kiiresti vähenema.
Teiseks on usaldus euroala vastu kas üleüldse vähenenud või ei paku euroala häid teenimisvõimalusi: üldiselt on investeeringud ka «tugevatesse» euroriikidesse – Saksamaa, Soome, Holland või Austria – kas vähenenud või jäänud samaks. Erand on siin SEB, kus rohkem kui 90 protsenti riigivõlakirjadesse läinud rahast jaguneb Saksamaa ja Hollandi vahel.
Tõsi, nagu SEB fondijuht Vahur Madisson lisab, ei kajastu neis numbrites SEB rahapaigutused teistesse fondidesse, mille kaudu SEB jõuab ka kaugematele turgudele. Just selliste investeeringute kaudu on SEBs pensioniks kogujate raha jõudnud üha rohkem ka Brasiilia ja Türgi riigivõlakirjadesse.
Üldistades paistab Eesti pensionivalitsejate käitumisest välja globaalse rahapiruka ümberjagamine, kus on omad kaotajad (Lõuna-Euroopa), stabiilsust pakkuvad turvasadamad (Saksamaa, Soome ja Holland) ning kiiremalt arenevad piirkonnad. Viimaste hulka kuulub Ida-Euroopa, aga ka kaugemad maad Brasiiliast Hiinani.
e24.ee/VES
