Ehkki viimastel aastatel on Eesti pensionifondide olukord paranemismärke ilmutanud, selgub Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskest raportist, et meie olukord on vanaviisi täbar.
Aastaid on Eesti pensionifonde kritiseeritud kehva töö pärast. Fondide valitsemistasud on üsna kõrged, tootlus aga maailma kehvimate hulgas. Ehkki viimastel aastatel on olukord paranenud – valitsemistasud langevad ja ka tootlus on justkui paremaks läinud –, näitab OECD värske pensionifondide raport, et Eesti olukord on endiselt kehv.
Selle raporti järgi oli Eesti teise samba pensionifondide keskmine kümne aasta reaaltootlus nn rikaste riikide klubi kehvim. Koos inflatsiooniga on Eesti pensionifondid põletanud kümne aastaga investorite raha 2,2 protsenti aastas.
Analüüsitud riikidest (lisaks OECD liikmesriikidele hõlmas raport ka mitut organisatsiooni mitte kuuluvat riiki) oli miinuses kümne aasta reaaltootlusega riike vaid kolm: Eesti, Läti ja Bulgaaria (pensionifondide reaaltootluse arvutamisel lahutatakse nominaaltootlusest maha inflatsioon).
Lisaks kehvale tootlusele on Eesti pensionifondid ka kõige konservatiivsemad, et mitte öelda kõige aremad. Nimelt on hoiuste osakaal Eesti pensionifondide portfellides järjest kasvanud. Kui kümme aastat tagasi oli raha ja hoiuste osakaal pensionifondide portfellides vaid kuus protsenti, siis eelmisel aastal kasvas see 20,2 protsendini.
Nagu finantsturgude spetsialistide kõnepruugis öeldakse, istuvad Eesti pensionifondide juhid rahas.
