Eesti inimeste joogivees leidub võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega rohkem radioaktiivseid aineid, kuid teadlaste sõnul ei kujuta need tervisele märgatavat ohtu. Küll aga võiks anda see mõtteainet vee käitlemisega tegelevatele ettevõtetele.
Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Joonas Pärn selgitas, et põhjavee seisundist rääkides saab vaadelda eraldi nii keemilist kui ka koguselist seisundit. Keemiline tähendab vee kvaliteeti ja koguseline seda, kui palju põhjavett üldse on. “Vaadates, millises kliimavöötmes Eesti asub, siis koguseliselt on Eesti põhjavesi väga heas seisus, keemiline seis on valdavalt hinnatud heasse seisu,” sõnas Pärn.
Tartu Ülikooli kiirguskaitse teadur Siiri Salupere rääkis, et Eestis on eriline põhjaveekiht: tarvitatakse joogiks kambriumvendi põhjavett, milles on päris palju looduslikult lahustunud raadiumi isotoope. Tegemist on looduslikult esinevate radioaktiivsete elementidega, mis muudavad ka põhjavee looduslikult radioaktiivseks. Kambriumvendi põhjavett kasutatakse peamiselt Põhja-Eestis, eriti rannikupiirkondades.
Kuidas looduslik radioaktiivsus joogivees inimesi mõjutab, on Salupere sõnul raske uurida. Inimesed on alati elanud ioniseeriva kiirguse mõjuvallas ja pole kedagi, kes sellega suuremal või väiksemal määral kokku ei puutuks. “Küll aga on teadlaskonna seas tänapäeval valdavaks kujunenud arusaam, et ka madalad doosid suurendavad vähkkasvajate tekke tõenäosust,” sõnas teadur.
Meie esivanemad ei puutunud radioaktiivse joogiveega kokku meiega samasugusel määral: nad ei osanud puurida nii sügavaid kaeve, kui tehakse seda praegu. Kambriumvendi põhjavee kaevud Põhja-Eestis on valdavalt vähemalt 80 meetri sügavused, aga võivad ulatuda ka kuni 300 meetri sügavusele.
WHO ja Euroopa Komisjon on otsustanud taseme, kui suur võib olla joogivees olev radioaktiivsus. Kui kiirgusdoos on suurem kui 0,1 millisiivertit aastas, tuleks otsida võimalusi, kuidas radioaktiivsust põhjavees vähendada. Võrdlusena saaks umbes sama kiirgusdoosi kätte kaks korda rinnavähi sõeluuringus käies.
Kui doos jääb alla 0,1 millisiiverti aastas, loetakse risk madalaks ja ilmtingimata ei pea hakkama veest radionukliide välja võtma. Kambriumvendi põhjavett kasutades jäävad saadavad kiirgusdoosid tihti vahemikku 0,3-0,5 millisiivertit aastas.
VES/ERR