Võlakriisi leevendamiseks vastu võetud Euroopa abipakett läheb euroga liitumisel Eesti maksumaksjale maksma 0,88 miljardit eurot ehk 13,8 miljardit krooni.
Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid 10. mail kokku 500 miljardi eurose stabiliseerimisfondi loomises, et võidelda liidusisese võlakriisiga. Abipakett koosneb kahest osast kogumahuga kuni 500 miljardit eurot. Sellest kokku kuni 440 miljardit eurot moodustab instrument, kust saavad laenata euroala riigid.
New York Times vahendas Hispaania rahandusministri Elena Salgado sõnu, mille kohaselt oli ka IMF nõus andma abifondi veel lisaks kuni 250 miljardit eurot.
Euroliidu Eesti esinduse nõunik Kadri Uustal märkis, et kokkuleppe järgi panustavad euroala riigid vastavalt nende osalusele Euroopa Keskpanga aktsiakapitalis. Eesti osalus keskpangas on ligi 0,2 protsenti, mis teeb Eesti panuse suuruseks 13,8 miljardit krooni.
Peaminister Andrus Ansip ütles 13. mail valitsuse pressikonverentsil, et tema arvates peaks Eesti vajadusel hättasattunud Kreekat toetama.
«Mina olen suurema solidaarsuse poolt Euroopa Liidus. Me kunagi ei tea, millal meie võime sattuda abipalujate rolli,» ütles Ansip, kelle sõnul oleks valitsus valmis soetama vajadusel nii Kreeka võlakirju kui osalema abipaketis laiemas mõttes.
Peaministri sõnade kohaselt pole Kreekal võimalik enam turupõhiselt laenu võtta, kuna sellisel juhul on laenamise hind liiga kõrge. Seepärast olevatki oluline, et partnerriigid sekkuvad ja süstivad sellega ühtlasi kindlust investoritele ja finantsturgudele.
Vastuseks meedias kõlanud väidetele, et Eesti peab hakkama laristavate riikide võlgu kinni maksma, rõhutas Ansip, et kui Eesti ka peaks ühel hetkel abipaketti rahaliselt panustama, oleks tegu laenuga, mis toodaks Eestile intressitulu.
VES/PM
VES
