Tipud, kelle uurimisvaldkondade seas on nii geeniteadus, füüsika, keemia, mikrobioloogia, keskkonnafüüsika kui ka filosoofia, tulevad Eestisse Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Šveitsist ja USA-st. Teadlased asuksid tööle Tartu Ülikoolis, Eesti Biokeskuses, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Maaülikoolis.
Seni on Eestisse tulekut kinnitanud näiteks Jonathan R. Ellis, kes on maailma üks tuntumaid ja enimviidatud teoreetilisi füüsikuid ning pikaaegne CERN-i teooriaosakonna liige ja juht. Ellis asub oma uurimisgruppi looma Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI).
Tema uurimisteemad on seotud osakeste fenomenoloogiaga Suures Hadronite Põrgutis, tumeaine omaduste uurimise ja detekteerimisega, varajase universumi kosmoloogiaga ja paljude teiste hetkel aktuaalsete fundamentaalfüüsika probleemidega. «KBFI kõrge energia ja arvutusfüüsika laboratooriumis jätkab ta teadustööd oma erialal, panustab järelkasvu koolitamisse ning teadusvaldkonna arengusse ja nähtavusse nii Eestis kui maailmas laiemalt,» rääkis labori juhataja Martti Raidal.
Polümeerikeemia ekspert Lundist aitab Tartus arendada uudseid plastikuid
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti tuleb Rootsist Lundi ülikooli professor Patric Jannasch, kelle peamine uurimisvaldkond on polümeerikeemia. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis tegeletakse vanemteadur Lauri Varese sõnul praegu (puidu)biomassi muundamisega keemiatööstusele lähtematerjaliks sobivateks kemikaalideks. Selliste kemikaalide üheks suureks rakendusvaldkonnaks on polümeeri- ja materjalitööstus laiemalt (värvid, kõiksugu plastid jne). Eesmärk on pakkuda neis valdkondades võimalikult palju kestlikke lahendusi praeguste naftapõhiste lahenduste asemel.
Paraku polümeerikeemiaga Tartus praegu ei tegeleta. Jannaschi uurimisprojekt «Uudsed plastikud ja kemikaalid lignotselluloosilisest toormest,» võiks aidata seda tühimikku täita. «Selline oskusteave oleks väga vajalik ja sobiks väga hästi täiendama meie uurimisvaldkonda ja eriti selle rakenduspoolt. Muidu jääks meie tegevus paljuski otsese rakendusliku väljundita,» selgitas Vares.
Eesti juurtega tippteadlane aitab uurida ilmastikku mõjutavaid naonoosakesi
Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika laboris asub tööle Eesti juurtega teadlane Heikki Junninen, kes tuleb siia Helsingi Ülikoolist. Tartu Ülikooli füüsika instituudi aerosoolifüüsika vanemteadur Urmas Hõrrak iseloomustab teda kui noort, kuid atmosfääriaerosooliuuringute vallas juba väga suure kogemustepagasiga perspektiivikat teadlast, kes on mass-spektromeetriliste mõõtmistega tegelenud juba alates aastast 2007. Vastav valdkond on Eestis uus, kavas on luua uus töörühm, õpetades välja noori teadlasi ja kaasates rahvusvahelisi eksperte.
Junnineni teadustöö aitab kaasa Tartu Ülikooli füüsika instituudi uurimisprojektile, mis tegeleb nanoosakeste uurimisega õhus ja nende rolliga ilmastiku protsessides. Junnineni pikaajaline kogemus kaasaegse mass-spektromeetrilise mõõtmistehnoloogia arendamisel võimaldab hakata sellega tegelema ka Eestis. Junnineni uurimistöö on seotud ka Eesti Maaülikoolis professor Ülo Niinemetsa ja Steffen Noe juhitavate metsa ökosüsteemi ja atmosfääri koosmõju uuringutega Järvseljal. Samuti on sel seosed Tartu Ülikooli teadlaste uuringutega, mis käsitlevad metsa ökosüsteemide kliimamuutustele kohanemist ja maastiku aineringet.
Lisaks Jonathan R. Ellisele, Patric Jannaschile ja Heikki Junninenile asub Eesti teadusasutustes tööle veel kuni viis rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast.
Eesti Teadusagentuur on valmis toetama teadlaste Eestisse tulemist Mobilitas Pluss programmi vahenditest 5 480 324 euroga, millele lisandub asutuste omafinantseering. Mobilitas Pluss tippteadlase toetus antakse välja kolmeks kuni viieks aastaks. Toetuse maksimaalne summa aastas on 180 722,89 eurot. Sellest 17 protsenti katab teadusasutus, kus tippteadlane tööle asub.
Eesti Teadusagentuurilt rahastusotsuse saanud tippteadlased peaks oma uurimisprojektidega alustama Eestis 2017. aasta jooksul.
VES / Postimees
