Aasta tagasi kirjutasin Vaba Eesti Sõnas neli artiklit (juulis-augustis 2015), vaagides Eesti Vabariigi majandusküsimusi. Minu tollane peamure oli eesti rahva väljaränne Eesti madalate palkade tõttu: viimasest majanduskriisist saadik on hinnanguliselt ligikaudu iga kümnes elanik lahkunud!
Mida teha?
Olukorra paremuse poole pööramiseks on hädavajalik kiire majanduskasv.
Kiirema kasvu saavutamiseks olen teinud ettepaneku:
üheks võimalikuks lahenduseks oleks raha finantsturgudelt laenata ja seda siis targalt kasutada!
Laenu suurus peaks olema Euroopa Liidu poolt lubatud piirides, s.t. mitte rohkem kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist, SKPst.
Nii soovitasin anno 2015.
Vaatame nüüd, mis on vahepeal 2015 – 2016 toimunud. Vähemalt kaks sündmust vajavad rõhutamist: Eurotsooni Keskpanga kevadine tegevussuund ja värske Brexit’i referendum.
Esiteks, kui Euroopa Keskpank suurendas oma toetust majandusele ning ostab märtsist alates 80 miljardi euro eest võlakirju kuus, tähendab see umbes 115 miljardi Kanada dollari suurust rahasüsti iga kuu majandusse, riikidele, pankadele ja suurtele firmadele! Samas Mario Draghi, Keskpanga president, rõhutab, et pank üksi ei suuda majandusele hoogu anda ning kutsub riikide valitsusi üles sellele kaasa aitama, nii, et raha ka riikidele kasulikult ringlusesse läheks.
Eurotsooni elanikkond on ca 400 miljonit. Seega süstitakse majandusse iga elaniku kohta 200 eurot kuus! Eesti 1,3 miljoni elaniku kohta siis 260 miljonit eurot kuus ja kolm miljardit eurot aastas!
Eesti SKP on veidi üle 20 miljardi. Niisiis on see rahasüst 15% Eesti SKPst. Jahmatav, aga tõsi!
Püüdsin Eestis leida vastust küsimusele, mida teeb see Eurotsooni Keskpanga toetus Eesti majandusele, kas head või halba?
Kui mitmed tuttavad majandusinimesedki ei osanud mingit selget selgitust anda, ka mitte Tartu Ülikooli majandusteadlased, pöördusin Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni poole.
Meeldivas vestluses sai üht-teist selgemaks. Kõigest muust edaspidi, aga Ardo Hansson vastas, et efekt Eesti majandusele on minimaalne. Talle see süsteem küll ei meeldi, ent ta pole ka väga mures, sest uue raha asemel on Keskpangal võlakirjad, mis küllap kunagi ära makstakse. Ka liigub suur osa sellest rahast kaugelt ja kõrgelt üle Eesti. Kui ka Eesti firmade, näiteks Eleringi, võlakirju ostetakse, pole ikkagi teada, kas raha tuleb Eestisse või läheb otse investoritele, näiteks Londonisse.
On selge, et kui nii hiigelsuured rahasüstid ei edenda Euroopa majandust, siis ei lähe see raha ringlusesse; raha jääb pankade, suurfirmade või rikaste investorite arvetele ega jõua tavainimese ega väiketööstuse kätte. Samas, kui ostujõud puudub, pole ju ka mõtet rohkem produtseerida ega selleks vajalikke investeeringuid teha.
Kui mõnegi riigipanga intressimäär on negatiivne – maksa pääle, et nad Su raha hoiaksid! – siis pole ilmselt majandus selle raha puudumise tõttu piiratud. Takistused on hoopis mujal, ja Eestis üsna erinevalt muudest Lääneriikidest.
Näeme, et omamoodi oli USA Federal Reserve’i Quantitave Easing, QE märksa läbipaistvam kui sarnane tegevus Euroopas. Teame, et sellest QEst tekkinud majandusareng oli üpris tagasihoidlik ja raha pumbati pankade kaudu (kes on ju FEDi omanikud!) üsna otseselt kõige rikkamatesse taskutesse.
Enne põhiteema arutamist vaatleme ka värske Brexit’i lugu.
Referendumi tulemus oli ilmne üllatus. Isegi veel valimise päeval tõusid turud, küllap veendumusel, et Remain võidab. Tagajärg oli, et järgmisel päeval, reedel, 21. juunil, langesid turud võimsalt, kaotades ca 2100 miljardit USA dollarit selle ühe päeva jooksul, mis võrdluseks on umbes sama suur summa nagu Euro Keskpanga väärtpaberite ost kahe aasta jooksul.
Nagu nüüd teame, võitis Brexiti pool 51.8 % häältega. Samas olid Londonis kolm hääletajat neljast lahkumise vastu, aga et valimiste päeval olid seal ägedad äikesetormid ja uputused, siis kenake hulk hääli jäi ilmselt ka andmata.
Peale lühiajalise kriisi ja Inglismaa “väikese” vaesumise ei näe ma mingit erilist mõju Eesti majandusele. Kurb muidugi, et oleme kaotamas head EL-sisest koostööpartnerit.
Võimalik on, et “demokraatlikud tulemused” lükatakse isegi kõrvale ja UK jääb endiselt ELi liikmeks. Kui loeme Toronto Globe and Mail’i (Canada’s National Newspaper’) juhtkirja laupäeval, 22. juunil, leiame sealt täpselt sellise soovituse. “Ärge rutake, ehk muudate meelt…” ja juba olevat paar miljonit allkirja antud palvele küsimuse Parlamendis üle vaatamiseks, loodetud uue referendumi eel.
See tuletab mulle meelde esimest ja seni ainsat sotsialistide valitsust Ontarios, mis sai teoks, kuna paljud konservatiivsed hääletajad, ka mitmed mu sõbrad, sotsidele hääletasid protestiks ja hoiatuseks oma juhtkonna tegevuse vastu. Ehmatus oli suur kui Bob Rae valitsus astus ametisse, sest taolisi protesteerijaid oli olnud rohkem kui oodatud. Küllap on Inglismaal praegu sarnane lugu.
Kokkuvõtlikult rahvarändest ja Eesti majandusest möödunud aastal
Eesti rahvaarv vähenes eelmise aasta jooksul, sedapuhku rohkem iibe kui väljarände tõttu. Esialgsete andmete järgi oli ränne esmakordselt, üle aastate, praktiliselt balansis. Tuleb aga ikka meeles pidada, et väljarände kohta on andmete saamine hoopis raskem, küllap ka puudulikum kui sisserände puhul. Surmad ületasid sünnid 1400 võrra, nii, et rahvaarvu langus oli 1500. 1.jaanuaril 2016 elas Eestis 1,311,800 inimest.
Eesti majandus kasvas möödunud aastal 1.1%, märksa vähem kui kavandatud. SKP oli jooksevhindades 20.5 miljardit Eurot. Samal ajal kasvasid palgad 7%, seega märksa rohkem. Tootlikkus langes veidi. Eksport langes märgatavalt, 11%. Ainus edukas ala oli põllumajandus, kus hea aasta tõttu teraviljasaak kasvas, samuti aitasid metsandus ja kalastus. Aktsiise tõsteti nii alkoholil kui küttel ja aktsiiside laekumised langesid tunduvalt, vastupidiselt ametlikele ootustele.
Nüüd põhiteema: võimaliku rahalaenamise juurde.
Juhin tähelepanu sellele, et Riigikogu on vastu võtnud seaduse, mis ei luba valitsusel puudujäägiga eelarveid esitada. See iseenesest muidugi ei välista puudujääke, sest võimalik on teha ülioptimistlikke eeldusi.
Samuti, nagu mulle Eestis rõhutati, on selle seaduse muutmiseks vaja poliitilist tahet, 51 häält!
Järgmine kord vaatame lühidalt üle minu möödunud aasta kirjutiste peapunktid, eriti, mida laenatud rahaga teha ja mida kindlasti mitte. Siis lisame muljeid, vajalikke hinnanguid ja arvamusi mitmete eluavalduste kohta, puudutades ka küsimust, kuidas saavutada edu meie teaduspõhises majanduslikus arengus.
Olev Träss
Järgneb