Värske uuring näitab, et Kirde-Eestis Jõhvi lähistel võib leiduda enam kui 500 miljoni tonni jagu rauamaaki ning puursüdami-kes esineb muu hulgas jälgi ka hõbedast ja kullast. Varude kaevandamise ma-jandusliku mõttekuse hindamiseks on tarvis täiendavaid uuringuid.
Viimati uurisid geoloogid Jõhvi rauamaagi potentsiaali põhjalikumalt 1960. aastatel. Toonased uuringumaterjalid polnud aga säilinud ja vaja oli rajada uued puuraugud. “Sellega tekkis võimalus vaadata värskeid puursüdamikke kaasaegsete meetoditega, millega tulid välja ka teised avastused. Seal on jälgi väärismetallide mine-ralisatsioonist – vismut, telluur, jne, mis viitavad Lõu-na-Soome näitel kulla levi-kule,” selgitas Eesti geo-loogiateenistuse vanem-geoloog Siim Nirgi.
Hinnanguliselt leidub Jõh-vi läänepoolsel anomaalial hinnanguliselt 38–46 miljo-nit tonni rauamaaki. Raud moodustab sellest keskmi-selt 19–22 protsenti. Kokku võib Jõhvi magnetanomaa-liat põhjustava rauamaagi lasundi varude suurus olla maapinnast kilomeetri süga-vuseni arvestades vahemikus 270–540 miljonit tonni.
Geoloogid olid juba varem kahtlustanud, et ka Eesti kristalses aluskorras leidub muu hulgas vaske, hõbedat ja kulda. Värsked tulemused annavad varasematele oletustele kindlust. “Need sisaldused on väga väikesed, aga fakt on, et nägime reaalseid kulla- ja hõbedaterakesi – väärismetallid on olemas,” sõnas Nirgi.
VES/ERR