Mine metsa oma jutuga!
Nii eestlastlikult muhedalt ei saa me varsti enam kellelegi soovitada, sest metsa lihtsalt polegi varsti enam olemas.
Kas tõesti? Võivad puiduärimehed (ja nende rahanisa otsas rippuvad eesti poliitikud põlglikult kähvata, kuid see ei muuda põhilist – ükskõik, kui oskuslikult numbritega mängida ja avalikkust lollitada – eesti metsa võetakse maha aina kiirenevas tempos!
Hävitustöö Eesti metsades on katastroofiline. Moodsad rasked harvesterid keeravad maapinna pahupidi, hävitavad alustaimestiku, sambliku ja seened ning surmavad väikesed elusolendid.
Vanal ajal võeti metsast puitu külmal ajal, kui maapind oli kõva ja puudes elumahlad ei liikunud. Tänavune talv on Eestimaal lumeta ja soe ning harvester lõikab elusatest puudest läbi kut võist, jättes pehmesse maapinda mitme jala sügavused porised roopad… Seal ei kasva pikka aega enam midagi.
See mets, mida halastamatul rüüstatakse, on muuseas kõigi meie Eesti kodanike mets! Ka teie oma, kes te olete Eesti kodanikud ja elate Eestist väljaspool. Kas selline meie/teie varanduse – Eesti vanade metsade “majandamine” on tõesti teiega OK?
Kordame: mets kui eluks hädavajalik ökosüsteem ei vaja inimesepoolset majandamist!! Metsas on ka surnud puudel oma eesmärk, need toidavad elusaid.
Puud suhtlevad omavahel ja jaotavad ressursse (see on tänaseks teaduslikult tõestatud), mida liigirikkam on mets, seda vastupidavam on ökosüsteem. Ja muuseas – vanad metsad on puhvrid metsapõlengutele ja vastupidavad tormidele, ka seda on nii eesti kui muu maailma teadlased korduvalt tõestanud.
Eesti metsast on vanade põlis- ja loodusmetsade protsent vaid 2,4%, kuigi peaks olema 32-42% (Tartu ülikooli metsateadlaste järgi).
Eesti metsade olukorda saab ka ise internetist uurida: Maa-amet avaldas oma veebilehel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast. Ortofotod on tehtud eelmise aasta aeropiltide alusel ja neid saab vaadata https://bit.ly/2trwT1p Ja kuigi lageraiete alad on selged, ei eristu portaalis noorendikud värvi järgi vanadest metsadest.
Piisava suurenduse juures näete, kui auguliseks on näritud see ala, mis kaugelt paistab ühtlase metsamassiivina.
Kes soovib veidi rahvusvahelisemat pilku võib vaadata University of Cincinnati geograafide koostatud ja https://phys.org lehel avaldatud metsade kadumise kaarti 1992-2015, kus Eesti ala on peaegu punaseks värvitud “forest loss” ehk metsa ala kaotuse plokkidega. https://bit.ly/2Nwj6NQ
Töös endas jagati Maa pea 1,8 miljoniks plokiks ning siis vaadati, mis oli iga ploki peamine maastikutüübi muutus aastatel 1992-2015.
Eesti kui puutumatu loodusega turismisihtkonna maine kukub juba kolinal – turismivoldikutes nähtud kaunid raba- ja ürgmetsavaateid pole enam lihtne looduses leida ning korra petta saanud turist enam tagasi ei tule.
Tõsise avalduse julges teha ka kuu aega tagasi EASi juhina tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp, öeldes intervjuus Äripäevale, et Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine.
„Siin tuleb kiiresti leida tasakaal, et metsatööstuse huvid ei sõidaks üle turismihuvidest. Ühel majandusharul ei saa olla õigust ignoreerida teisi.“
Metsandus ja turism toovad riigieelarvesse enam-vähem samas suurusjärgus sisse ja kuigi ametlikult püütakse puidusektorit näidata olulisemana, on vast realistlikum puidusektori 4-5% ja turismi 6-8% panus riigieelarvesse.
Kuidas on alati innovaatilisusega uhkustanud Eesti nüüd nii tagurlik, et ajab ahju ainsa varanduse, mis siia tulevikus aina rohkem maksvaid imetlejaid tooks? Olen kindel, et riiklikult arendatud loodusturism ületaks selle 41 miljonit eurot, mida RMK (rahvasuus Riiklik Metsaärikate Keskus) praegu riigile teenib.
Vanu 100- ja 200-aastaseid metsi pole palju järele jäänud ning RMK hammustab juba looduskaitsealadelt, mille alasid aina vähendatatakse – just praegu käib võitlus Kurgja metsade eest, kus RMK hakkas raiuma C. R. Jakobsoni kodukohta ümbritsevates Vändra metsades.
Raplamaa Sõnumite 15. jaanuari juhtkirjas kirjutatakse muuhulgas: “Tähendab, näpud on põhjas! Ongi veel ainult looduskaitsealad, pargid ja surnuaiad järel.
Õige ka – pargid on baltisakslaste majanduslikus mõttes täiesti rumal pärand ja kõrghaljastus kalmistutel on ka häbematu raiskamine – kui puud palgiks teha ja kännud välja juurida, tekiks hulgaga vaba pinda uute matmisalade tarbeks. „Sa ju tahad puidust taburetti!” karjub metsaraadajate loosung sulle näkku.”
Setomaa kirjanik ja eluhoidja Ülle Kauksi tuli Maalehes välja mõttega, et arvestatav kogus eesti inimesi võiks iga oma esinemise ja kirjatüki lõpetada üleskutsega: “Muide ma arvan et lageraie tuleks peatada!”
Lõpetan siis siinjuures sõnadega: “Muide ma arvan et lageraie tuleks peatada!”
Kärt Ulman
Toimetaja